kohalik omavalitsus
Riigikogu täiskogu istungil 10. aprillil 2018 läbis esimese lugemise kuue fraktsiooni algatatud eelnõu, mille eesmärk on muuta 1. oktoober omavalitsuspäevaks.
Uue riikliku tähtpäevaga soovitakse väärtustada senisest enam omavalitsuste rolli Eesti riigi loomisel, taastamisel ja arendamisel. Tähtpäev annab ka võimaluse tutvustada rohkem omavalitsuste tegevust ja kaasata ühiskonda paremini omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamisse.
Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.
20. veebruaril 2018 esitasid Riigikogule pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 591 SE Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Eesti Vabaerakonna fraktsioon.
Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana 1. oktoobri omavalitsuspäevana.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lõike 3 kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest. 23. november 2017 nr 1-6-9 määrusega on volikogu liikmetele makstav hüvitus 150 eurot kalendrikuus. Volikogu esimehele makstakse igakuist hüvitust 50% vallavanema töötasust ja volikogu aseesimehele või aseesimeestele makstakse igakuist hüvitust 25% vallavanema
töötasust. Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused on 7200 eurot kalendrikuus.
8. septembril toimunud Otepää valla valimiskomisjoni koosolekul registreeriti kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerijad ning selgitati liisuheitmisega numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel.
Koosolekust võtsid osa valimiskomisjoni liikmed Anita Kallis, Monika Otrokova, Kristina Reigo, Janno Sepp, Ülle Veeroja. Juures viibisid: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volitatud esindaja Tiia Võttin, Valimisliidu Ühinenud Kogukonnad volitatud esindaja Rein Org, Teet Reedi, Eesti Keskerakonna volitatud esindaja Rein Vikard, Raivo Kiisler, Valimisliidu Vabaduse Vikerkaare volitatud esindaja Viljar Teder ja Eesti Reformierakonna volitatud esindaja Kuldar Veere.
Valimiste eel saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele valijakaardi infoga selle kohta, millal ja kus valida saab. Praegu saavad inimesed otsustada, kas valijakaart tuleb paberil valija elukoha aadressile või paberivabalt e-postkasti.
„Siseministeerium soovitab kindlasti paberivaba ehk e-valijakaarti, mis tuleb mugavalt inimese e-postkasti,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Et nii tänavusteks valimisteks kui ka edaspidi saada e-valijakaart, tuleb oma eesti.ee e-posti aadress suunata igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Nii saab edaspidi elektrooniliselt ka teisi olulisi riigi teateid, näiteks infot peatselt aeguvate dokumentide kohta. „Tänavuste valimiste eel saab e-valijakaardi vähemalt 300 000 inimest, kelle eesti.ee aadress on juba isiklikule e-posti aadressile suunatud. Loodame, et see arv kasvab iga päevaga,“ lisas Enel Pungas. Eesti.ee aadressi saab suunata siin ja selleks on vaja leheküljele ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu siseneda.
E-valijakaardiga ei kaasne kohustust e-hääletada, oma hääle võib endiselt anda ka valimisjaoskonnas. Valijakaarti ei pea hääletama minnes kaasa võtma.
Enne valimisi tuleks üle vaadata ka oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Valijale määratakse valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris 15. septembri 2017 seisuga. Kehtivaid elukoha andmeid saab kontrollida eesti.ee portaalis. Kui elukohaandmed on muutunud, saab seal samas esitada elektroonilise elukohateate oma uue aadressiga. Elukohateate võib esitada ka elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohapeal.
Valijakaartide saatmist alustatakse 19. septembrist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 15. oktoobril. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 5. oktoobril ja eelhääletamine jaoskondades 9. oktoobril.
Allikas: Siseministeerium soovitab paberivaba valijakaarti, Siseministeerium, 21. august 2017
Otepää omavalitsusorganid on:
1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.
Ehk siis rahva poolt valitud volikogu otsused viib ellu või koordineerib nende täitmist vallavalitsus.
Kuidas siis Otepääl asjad käivad?
Volikogu esimees Jaanus Raidal on korduvalt andnud teada Kuldar Veerele, et koostööd on võimatu teha. Sellega Kuldar Veere nõustub ja soovitab tegeleda uue parema võimulahenduse leidmisega ning loeb koostöölepingu lõppenuks. Seda otsustab ta ÜKSI ja oma valimisliiduga läbi arutamata.
Millel põhines otsus, et koostöölepe ei kehti? Valimisliit Otepää pole teinud ametlikku avaldust, et loobume koalitsioonileppest. Püüame siiski koalitsioonipartneritega koostööd säilitada, kui selleks on kolmepoolne soov. Kui koalitsioonilepe on allkirjastatult olemas, siis selle katkestamiseks peab olema kirjalik alus ja partnerite aktsept. Selle fikseerimiseks peab koalitsiooni erakorralise koosoleku kokku kutsuma.
Valimisliit Otepää jääb vastust ootama.
26. novembri istungil kinnitati vallavalitsus alljärgnevas koosseisus:
Määrati vallavalitsuse liikme Margit Prede töötasuks 900 eurot kuus. Vallavolikogu esimehe töötasuks 800 eurot kuus.
Otepää Vallavolikogus tegutseb 6 komisjoni:
Nimetati Valgamaa Omavalitsuste Liitu esindajateks:
Järgmine vallavolikogu istungi toimub teisipäeval, 12.detsembril 2013 kell 16.00
Täna sõlmisid Otepää volikogu istungi alguses valimisliidud Otepää Kodanik, Otepää ning IRL koostööleppe Otepää valla arendamiseks ja juhtimiseks aastatel 2013-2017.
Otepää vallavolikogu esimeheks valiti valimisliit Otepää juht Jaanus Raidal ning aseesimeheks valimisliidu Otepää Kodanik liige Teet Reedi. Vallavanema kandidaat on valimisliidu Otepää Kodanik juht Kuldar Veere.
„Leppest peaks kasvama välja koostöö, loodan, et see lõpetab ärategemise mentaliteedi ning vähendab küünilist suhtumist ja kadedust,“ ütles volikogu esimees Jaanus Raidal.
„Usume, et edasi laieneb meie koostöö veelgi,“ lisas volikogu aseesimees Teet Reedi.
Jaanus Raidal ütles Valgamaalasele, et „me oleme (Otepää Kodanikuga – M.V.) paljudes asjades sama meelt, aga minu jaoks on tähtsaim, et asjad liiguksid Otepääl ülesmäge. Viimastel aastatel on Otepää kolgastunud ja sellest on väga kahju.“
Järgmine vallavolikogu istung, kus valitakse vallavanemat ja moodustatakse vallavolikogu komisjonid, toimub 19. novembril kell 16.
Kajastused:
Otepää esimesel vallavolikogu istungil jäi volikogu esimees valimata, kuna ükski esitatud kandidaatidest ei saavutanud häälteenamust.
Volikogust võtsid osa: Kuldar Veere, Miia Pallase, Teet Reedi, Karl Mõts, Enn Sepma, Merlin Müür, Aivar Nigol, Jaanus Raidal, Viljar Teder, Silver Eljand, Siim Kalda, Martin Teder, Tanel Ojaste, Urmas Kuldmaa. Puudus: Kalev Lemmik.
Volikogu istungil esitati kolm volikogu esimehe kandidaati – Jaanus Raidal (VL Otepää), Teet Reedi (VL Otepää Kodanik) ja Siim Kalda (VL Meie Kodu). Salajasel hääletamisel sai Jaanus Raidal 4 häält, Teet Reedi 4 häält ja Siim Kalda 6 häält. Vastavalt Otepää valla põhimäärusele, kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kuna antud hääletamisel jäid teine ja kolmas kandidaat võrdse häälte arvuga, siis viidi kordushääletamine uuesti läbi kõigi kolme kandidaadi vahel.
Teises hääletamisvoorus sai Jaanus Raidal 3 häält, Teet Reedi 5 häält, Siim Kalda 6 häält. Vastavalt Otepää valla põhimäärusele, kui ka kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, tuleb esitada uued kandidaadid, kelle vahel viiakse uuesti läbi hääletamine. Uusi kandidaate ei esitatud, seega loeti volikogu istung lõppenuks.
Otepää vallavolikogus on 15 liiget, seega õnnestub häälteenamuse saavutada kaheksa häälega.
Jaanus Raidal valimisliidust Otepää: „Kokkuleppeid ei ole jõutud sõlmida ja loota, et kõik ise paika loksub … Ei loksu ise paika – tuleb läbi rääkida ja kokku leppida“.
Valimisliit Otepää on Raidali sõnul suhelnud erinevate osapooltega, aga ametlikke läbirääkimisi ei ole veel olnud.
Otepää vallas valimised võitnud valimisliidu Otepää Kodanik juhi Kuldar Veere sõnul ilmselt kohtuvad nad uuesti kõigi Otepää volikokku pääsenud nimekirjadega. “Tänane volikogu istung näitas, et meie ettepanek laiapõhjaliseks koostööks valla juhtimisel ei ole leidnud mõistmist,” ütles Veere. “Püüame teistele nimekirjadele veelkord selgitada, kuidas saab kõiki osapooli kaasav vallajuhtimine lahendada ära need konfliktid, mis on aastaid valla arengut takistanud.”
Valimisliit Otepää Kodanik tegi istungil ettepaneku muuta Otepää volikogu koalitsiooni- ja opositsioonivabaks, kuna 15-liikmeline volikogu on piisavalt väike, et seda uuenduslikku ideed ellu viia. “Selline lähenemine annab võimaluse kõigil toetada ideid, mis kattuvad nende programmiga,” ütles volikogus esinedes Otepää Kodaniku volikogu esimehe kandidaat Teet Reedi. “Eksitav on sellist juhtimismudelit nimetada vähemusvalitsuseks, pigem sarnaneb see konsensusmudeliga, sest otsused sünnivad läbi ühisosa leidmise kõigi osapoolte vahel.”
“Kui peame moodustama koalitsiooni, on meie esimene valik see poliitiline jõud, kes toetab kõige enam avatud ja kaasavat vallajuhtimise mudelit, ” ütles Kuldar Veere.
Valla valimiskomisjon kutsus uue volikogu istungi kokku teisipäevaks, 12.novembriks kell 15.00.
Allikad:
Kuula veel uudist Eesti Rahvusringhäälingust ja vaata videot TV3-s
“Firmajuhi arvates tegi Otepää valimiste võitja vea”, Valgamaalane, 6. november 2013
Otepää valla blogi 