Projekt „Internet koju“

Lõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojekt.

Kohalike omavalitsuste algatusel ja riikliku sihtfinantseeringu abiga käivitub Tartumaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Valgamaal projekt „Internet koju“.

internet-42583_640 - internet-250Eesmärk on ühendada vähemalt 90% majapidamistest valguskaabliga, mille tulemusena jõuab ülikiire internet koju ja töökohta kõigile soovijatele. Projekti viib ellu kohalike omavalitsuste poolt loodud mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk.

Projekti läbiviimise aluseks on kohalike omavalitsuste koostöö ning tarbijate huvi projektiga liituda. Kui seni on olnud hajaasustusega aladel jaotusvõrgu rajamise üheks peamiseks takistuseks majanduslik mittetasuvus, siis täna on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud rahastada jaotusvõrgu arendamist, mille abil muutub sidevõrkude rajamine majanduslikult teostatavaks. Esimeses etapis on ministeeriumi eelarves perioodil 2018-2019 toetuseks ette nähtud kokku 20 miljonit eurot.

Projekti „Internet koju“ kohta saab lisainfot kodulehelt internetkoju.ee või maakondade projektiga liitunud kohalikest omavalitustest.

ESITA SOOVIAVALDUS LIITUMISEKS (KUNI 31.08.2017)

Allikas: Lõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojektLõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojekt. Maaleht, 20. juuni 2017

Loe lisaks: Kiire internet liigub tasapisi metsatalude poole, Postimees, 20. juuni 2017

Uudis valla lehes: ALGATATI PROJEKT “INTERNET KOJU”, otepaa.ee, 26. juuni 2017

Eesti on internetikiiruste edetabelis üllatavalt täbaral kohal, Geenius, 12. august 2017

Telia paneb ADSLi kinni

Telia paneb lähemate aastate jooksul järk-järgult kinni vananenud ADSL-ühendused ning asendab need kas optilise kaabli või ADSLi edasiarendustega ning osad kliendid peavad uue kaabli koju toomise eest ise maksma, kui soovivad kaabliga internetiühendust edasi tarbida, vahendas Geenius Meedia.

Eramajade puhul läheb käiku aga kaks tehnoloogiat, mida Telia erinevates piirkondades pakkuma hakkab.

modem-24894_640Esimene variant on see, et ADSL asendatakse uuema tehnoloogiaga nimega VDSL ja see tähendab, et internetiühendus käib mööda praeguseid vaskkaableid edasi, maksimaalne kiirus tõuseb 100 Mbps juurde nii alla- kui üleslaadimise puhul ning majas sees mingeid kaableid vahetama ei pea. Sel juhul ei pea klient tehnoloogiavahetuse eest midagi maksma, aga võimalik, et tal tuleb välja vahetada modem ja võimalik, et sõltuvalt lepingust see siiski midagi maksab.

Teine variant on see, et ADSL asendatakse optilise kaabliga, vanad vaskkaablid muutuvad kasutuks ning optiline kaabel tuleb tuua tuppa. Sellisel juhul peab klient selle osaliselt ise kinni maksma.

Hajaasustuses saab kasutusele võtta elektripostid

Riigikogu seadustas, et lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge saaks paigaldada sidevõrgu elemente.

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (270 SE). Seadus tagab juurdepääsu lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid. Seni kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Seaduse kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal õigus saada valguskaablivõrgu omanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Allikas: Riigikogu seadustas internetiühenduse parema kättesaadavuse, Riigikogu, 18. jaanuar 2017

 

Lairiba internetiühendus Otepääl

Uue põlvkonna lairibavõrke rajatakse põhjusel, et kogu meie igapäevane elu sõltub järjest enam infotehnoloogiast. Järjest rohkem meie igapäevasest suhtlusest, ärist, riigikorraldusest ja ka meelelahutusest käib „internetis“ läbi lairibavõrkude. Siiamaani kasutusel olnud tehnoloogiad ja võrgud ei tule lähitulevikus enam järjest kasvava infohulga transportimisega toime.

2009. aasta aprillis ITL-i (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) poolt koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud “Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon“ püstitab eesmärgi, et 2015 aasta lõpuks peab kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele olema kättesaadav 100Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus.

Kuidas siis tegelikkuses on?

Tegelikkuses esitas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 05.09.2013 Otepää vallale teabepäringu seoses EstWin valguskaablitrassi planeerimisega. (dokument)

Rohkem pole selle asjaga tegeletud. Ei kujuta ette, kuidas aastaks 2015 peaks 100Mbit/s internet kättesaadav olema.

Võrgu arengut saab näha EstWini kodulehel. Otepää ümbruses laiutab tühjus.

Näiteks võiks Pühajärve küla Kannistiku majadeni jõuda kaasaegne internet. Hetkel pole Elionil isegi võimsust seal rohkem teenuseid pakkuda. Ümbruskonna talud sooviksid ka internetti. See oli ainult näide. Kõik valla kodanikud soovivad kaasaegset interneti ühendust.

Mida siis tuleks teha?

EstWin projektiga ehitatakse magistraalvõrk. Nüüd tuleks vallal anda teada liitumispunktide asukohtade kohta. Liitumispunkte võiks olla 3. Otepääl, Aedlinnas ja Sihval. Kui magistraalvõrk on ehitatud, siis hakkavad tegutsema teenusepakkujad, kes ehitavad võrgu tarbijani.

Et see uudis niisama ei jääks veebi ülesse, siis kirjutan ka vallavalitsusele ja volikogu liikmetele.

JÄRG 13.06.2014

Vallavanem Kuldar Veere vastas mulle, et “EstWin projekt on üleriigiline projekt, mida ei koordineeri kohalikud omavalitsused. Vastav projekt hõlmab lairiba interneti toomist ka Otepääle ja seetõttu pole vallal vaja selles suhtes kuidagi paralleelselt eraldi tegeleda. Kui te soovite täpset ajagraafikut projekti kohta, siis palun uurige seda otse projekti elluviijalt.”

Kirjutasin ka ELASA-le (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus). “Teie poolt viidatud teabepäringu oleme tõesti Otepää vallale ELA_078 trassi planeeringu etapis saatnud. Kahjuks me tookord Otepää vallalt selle kohta vastust ega omapoolseid soovitusi ei saanud. Ilmselt olid meie poolt välja pakutud avaliku tähtsusega punktid siis piisavad ja ei vajanud täiendamist.”

“Kui rääkida konkreetselt Teid huvitavast piirkonnast, siis kuigi tuleb ette ka olukordi, kus meetme haldaja mõnele meie poolt planeeritud ning kinnitamiseks saadetud projektile positiivset otsust ei anna, on üks Otepää valda jääv projekt – ELA_078 tänaseks saanud positiivse otsuse ning kõnealuse projekti projekteerimistööd käivad. Plaanide kohaselt peaks antud objekt meile ehitaja poolt üle antama hiljemalt järgmise aasta juunis.”

ELASA kodulehelt saab põhjaliku info, kuidas edasi tegutseda. Nende lehel http://www.elasa.ee/index.php?page=173 on välja toodud lingid, kus juures kohaliku omavalitsuse esindajale on eraldi kirjutatud. Hetkel on meil läbitud etapp, mis räägib avaliku tähtsusega punkti esinadaja kohta. Nüüd tuleks natuke edasi mõelda ja lugeda KOV-i kohta.

“Soovitame omavalitsusel leida võimalusi koostööks mõne sideoperaatoriga ning kindlasti kaasata sinna ka kogukond, et siis ühiselt juurdepääsuühenduse ehituseks lahendus leida.

Omavalitsusel tasuks pöörduda mõne sideoperaatori poole ning uurida, millised võimalused on piirkonna kui terviku lahendamiseks, et luua valguskaablil põhinev juurdepääsuvõrk baasvõrgust tarbimiskohtadeni. Siit edasi tuleb juba sideoperaatoripoolne tagasiside, kes annab kätte suunised edasiseks tegevuseks.”
ELASA pakub omalt poolt kõigile operaatoritele võrdseid võimalusi EstWin lairibavõrguga liitumiseks ja kiu rendiks, mis peaks lõppklientidele looma paremad võimalused erinevate operaatorite vahel valimiseks.

Kiiret internetti hakatakse kõigepealt arendama 26 vallas

Need on Väike-Maarja, Tapa, Roosna-Alliku, Rakke, Põltsamaa, Pajusi, Paide, Laekvere, Koigi, Koeru, Kareda, Järva-Jaani, Jõgeva, Imavere, Ambla, Albu, Võru, Vastseliina, Varstu, Tõlliste, Taheva, Rõuge, Mõniste, Karula, Haanja ja Antsla vald.

Seda oligi arvata, et meie valda kirjas ei ole. Kahju. 😦

Otepää valla arengukavas (valla lehel) pole infotehnoloogia arenguvajadustest ja võimalustest (peaks olema lk. 16) ühtegi sõna. Kas puuduvad pädevad ametnikud?  Otepää valla arengukava aastani 2020 muudeti 22.01.2010 ja arvestati ainult ettepanekutega. Arengukava tervikuna läbi ei vaadatud, kustutati ainult alajaotus arenguvajadused ja -võimalused.

Esimese hankega soovib Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus välja valida parimad terviklahenduste pakkumised avalikkusele kättesaadava elektroonilise sidevõrgu liinirajatiste projekteerimiseks ja ehituseks. Hange hõlmab fiiberoptiliste võrkude ja muude liinirajatiste rajamiseks vajalike geomõõdistustööde teostamist, tehnilise projekti koostamist, projekti kooskõlastamist ja maakasutuse seadustamist, materjalide hankimist ning ehitustööde teostamist. Hange koosneb seitsmest geograafiliselt eraldiseisvast projektist. Kõikide trasside kogupikkus on ligi 400 kilomeetrit. Pakkumiste tegemise tähtaeg on 31. märts.

Täpsemalt loe Delfi e-Eestist, 17. märts 2010.

Vaata ka: