Arengustrateegia Valgamaa 2035+ avalikustamine

Valmis on saanud Valga maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu, mis on avalikul väljapanekul kuni järgmise aasta 10. jaanuarini. Kõiki maakonna inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid kutsutakse aktiivselt kaasa mõtlema ja ettepanekuid tegema arengustrateegia avalikustamise protsessi käigus.

Rohkem infot Valga maakonna lehel ehk Eesti lõunaväravas.

Riigikogus läbis esimese lugemise omavalitsuspäeva eelnõu

Riigikogu täiskogu istungil 10. aprillil 2018 läbis esimese lugemise kuue fraktsiooni algatatud eelnõu, mille eesmärk on muuta 1. oktoober omavalitsuspäevaks.

Uue riikliku tähtpäevaga soovitakse väärtustada senisest enam omavalitsuste rolli Eesti riigi loomisel, taastamisel ja arendamisel. Tähtpäev annab ka võimaluse tutvustada rohkem omavalitsuste tegevust ja kaasata ühiskonda paremini omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamisse.

Jätka lugemist

Sinu abiga kasvab sajast miljon!

Tegime sajale teadlasele ja ühiskonnategelasele ettepaneku kirjutada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vikipeediasse artikkel ning ootame nende tuules liituma kõiki neid, kes soovivad emakeelse entsüklopeedia tulevikku panustada. Osalemise eeldus on Vikipeedia kasutajakonto ning liituda saab kampaanialehel ja tibusid loetakse emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kampaania lõpuspurt toimub vikilaupäevakul 10. märtsil kl 12‒16 sTARTUp Hubis Raekoja pl 16.

Kampaaniat veavad Tartu Ülikooli Miljon+ algatus ning Wikimedia Eesti.

Eesti keel ja kultuur on olemas, kui nad suudavad käia sammu infoühiskonna arenguga. Vikipeedia on meie ühiselt loodav teadmistepank ja teadmistel põhinevas ühiskonnas on sellel samasugune roll, nagu kunagi oli meie kogemuste ja teadmiste talletamisel rahvaluulel.

Kui Jakob Hurt algatas meie esimesel ärkamisajal ulatusliku rahvaluulekogumise, mis andis olulise panuse Eesti eneseteadvuse ning riikluse kujunemisse, siis tänapäeval on meie käsutuses digitehnoloogia ja selles end koduselt tundvad e-kodanikud.

Ole üks miljonist — kirjuta emakeelepäevaks, 14. märtsiks, artikkel Vikipeediasse ja aita koos meiega algatada uus digitaalne ärkamisaeg! Jah, selle maa keel võib!

Otepää Valla Miljon+ Klubi Facebookis.

Rohkem infot:

KOKS-i muutmise eelnõu 574 SE

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Jätka lugemist

Omavalitsuspäev – 1. oktoober

20. veebruaril 2018 esitasid  Riigikogule pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 591 SE  Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Eesti Vabaerakonna fraktsioon.

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana 1. oktoobri omavalitsuspäevana.

Jätka lugemist

Volikogu liikme tasu ja komisjonide liikmed

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lõike 3 kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest. 23. november 2017 nr 1-6-9 määrusega on volikogu liikmetele makstav hüvitus 150 eurot kalendrikuus. Volikogu esimehele makstakse igakuist hüvitust 50% vallavanema töötasust ja volikogu aseesimehele või aseesimeestele makstakse igakuist hüvitust 25% vallavanema
töötasust. Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused on 7200 eurot kalendrikuus.

Jätka lugemist

Eesti võlts ja näiline kodanikuühiskond täidab riiklikku tellimust

Läinud nädalal avaldasid Tanel Paas ja Berit Teeäär artikli, mis käsitles Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust vabaühenduste rahastamise kohta. Uurimusest selgus, et Eesti kodanikuühiskond sõltub valdavalt riiklikust rahastamisest ning täidab paljuski ka riigi ideoloogilist tellimust. Olukorda lahkavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi.

Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust kommenteerides kirjutavad Paas ja Teeäär, et avaliku raha toel tegutseb Eestis arvukalt kodanikeühendusi, kelle seisukohtadega pole suurem osa ühiskonnast vähimalgi määral nõus.

Jätka lugemist

Otepää valla valimiskomisjon registreeris kandidaadid

Valimispäev8. septembril toimunud Otepää valla valimiskomisjoni koosolekul registreeriti kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerijad ning selgitati liisuheitmisega numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel.

Koosolekust võtsid osa valimiskomisjoni liikmed Anita Kallis, Monika Otrokova, Kristina Reigo, Janno Sepp, Ülle Veeroja. Juures viibisid: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volitatud esindaja Tiia Võttin, Valimisliidu Ühinenud Kogukonnad volitatud esindaja Rein Org, Teet Reedi, Eesti Keskerakonna volitatud esindaja Rein Vikard, Raivo Kiisler, Valimisliidu Vabaduse Vikerkaare volitatud esindaja Viljar Teder ja Eesti Reformierakonna volitatud esindaja Kuldar Veere.

Jätka lugemist

Eestikeelne Vikipeedia sai 15-aastaseks

Auhind Wikimedia Eesti Tartu kontoris päev enne üleandmist19. augustil tähistati NO99 teatris piduliku vastuvõtuga eestikeelse Vikipeedia 15. sünnipäeva. Sünnipäeval tunnustati Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsenti Mart Noormad tiitliga „Vikipeedia aasta sõber 2017”. Noorma pälvis tunnustuse eelkõige Miljon+ projekti käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kevadel alanud projekt Miljon+ on suurendanud inimeste teadlikkust Vikipeediasse kirjutamisest. Projekt on ühiskingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks. Miljon+ projektiga on juba liitunud Eesti keeletoimetajate liit, Eesti advokatuur, Swedbank, Eesti maaülikool ja sajad keelehuvilised üle Eesti.

„Vikipeediat ei kirjuta kusagil salapärases instituudis selleks palgatud spetsialistid, Vikipeedia koostamine on kogu eesti rahva ühine asi,“ selgitas Vikipeedis sõbra auhinna saanud Mart Noorma. „Eestikeelse Vikipeedia kvaliteet näitab internetiajastul, kuidas me oma keele eest hoolt kanname ja seetõttu on ka Tartu ülikoolis õppejõud ja üliõpilased võtnud maailma suurima eestikeelse entsüklopeedia toetamise oma südameasjaks.“

„Vikipeedia on stabiilselt arenenud ja oleme viimasel aastal jõudnud akadeemilise tunnustuseni ning soovime koostöös Tartu ülikooliga jõuda 2020. aastaks miljoni eestikeelse artiklini,“ kirjeldab asjade seisu Wikimedia tegevjuht Marta Peebo. „Selle eesmärgi loodame saavutada koostöös partneritega ja kasutades ära tehnoloogia uusi võimalusi. Vikipeedia sõbra auhinna olemegi ellu kutsunud selleks, et tugevdada koostööd teadmiste vaba kättesaadavuse eest seisvate organisatsioonide ja algatustega.“

Eestikeelse Vikipeedia algatasid 15 aastat tagasi prantslane kasutajanimega Kalev ning hollandlane varjunimega Fransvannes. Eestlaste seas hoogustus veebientsüklopeediasse kirjutamine alles aasta hiljem.

Ülemaailmse veebientsüklopeediaga soovitakse luua keskkond, kus igal inimesel oleks võimalik vabalt kätte saada ning panustada inimkonna ühisteadmiste pagasisse. Sellega seoses tutvustati Vikipeedia 15. sünnipäeval Lawrence Lessigi raamatu „Free Culture” eestikeelset tõlget ning Avaliku Omandi manifesti, millele on oodatud alla kirjutama Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv ning kõik ühingud, mille missiooniks on avaliku teabe ja kultuuri levitamine.

Vaba kultuuri digitaalse kättesaadavuse teemadel saab kaasa mõelda 1. – 3. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Open licences, open content, open data: tools for developing digital humanities”, kus lisaks maailmakuulsatele vikipedistidele ja teadlastele võtavad sõna Tartu ülikooli Eesti keele osakonna õppejõud Liina Lindström ja Andres Kimber.

Lisainfo:
Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 737 6127, sirli.zupping@ut.ee
Marta Peebo, WMEE tegevjuht, 52 30 204, marta@wikimedia.ee

Allikas: Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma, Tartu Ülikool, 21. august 2017

E-valijakaart – paberivabalt e-postkasti

e-valijakaart_200p_0Valimiste eel saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele valijakaardi infoga selle kohta, millal ja kus valida saab. Praegu saavad inimesed otsustada, kas valijakaart tuleb paberil valija elukoha aadressile või paberivabalt e-postkasti.

„Siseministeerium soovitab kindlasti paberivaba ehk e-valijakaarti, mis tuleb mugavalt inimese e-postkasti,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Et nii tänavusteks valimisteks kui ka edaspidi saada e-valijakaart, tuleb oma eesti.ee e-posti aadress suunata igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Nii saab edaspidi elektrooniliselt ka teisi olulisi riigi teateid, näiteks infot peatselt aeguvate dokumentide kohta. „Tänavuste valimiste eel saab e-valijakaardi vähemalt 300 000 inimest, kelle eesti.ee aadress on juba isiklikule e-posti aadressile suunatud. Loodame, et see arv kasvab iga päevaga,“ lisas Enel Pungas. Eesti.ee aadressi saab suunata siin ja selleks on vaja leheküljele ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu siseneda.

E-valijakaardiga ei kaasne kohustust e-hääletada, oma hääle võib endiselt anda ka valimisjaoskonnas. Valijakaarti ei pea hääletama minnes kaasa võtma.

Enne valimisi tuleks üle vaadata ka oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Valijale määratakse valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris 15. septembri 2017 seisuga. Kehtivaid elukoha andmeid saab kontrollida eesti.ee portaalis. Kui elukohaandmed on muutunud, saab seal samas esitada elektroonilise elukohateate oma uue aadressiga. Elukohateate võib esitada ka elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohapeal.

Valijakaartide saatmist alustatakse 19. septembrist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 15. oktoobril. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 5. oktoobril ja eelhääletamine jaoskondades 9. oktoobril.

Allikas: Siseministeerium soovitab paberivaba valijakaarti, Siseministeerium, 21. august 2017