Omavalitsuspäev – 1. oktoober


20. veebruaril 2018 esitasid  Riigikogule pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 591 SE  Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Eesti Vabaerakonna fraktsioon.

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana 1. oktoobri omavalitsuspäevana.

Seaduse eesmärk on luua õiguslik alus omavalitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni väärikaks märkimiseks Eesti riigi loomisel ning taastamisel ja arendamisel. Omavalitsuspäev oleks ühelt poolt tunnustuseks omavalitsuste senisele ajaloole ja tegevusele. Teisalt oleks see võimaluseks omavalitsuse olemust, probleeme ja tegevust paremini tutvustada, et efektiivsemalt kaasata kogu ühiskonda nii praeguste kui tulevaste väljakutsete lahendamisse. Omavalitsuspäev oleks hea võimalus korraldada erinevaid üritusi valdades, linnades, maakondades ja kogu riigis ning samuti koolis ja külas – kõikjal, kus ollakse omavalitsuste tegevusega seotud ning valdkonda kaasatud. Arvestades senist praktikat ja ettepanekuid on kavas omavalitsuspäeva raames korraldada üleriigiline omavalitsuspäev iga kord erinevas vallas või linnas. Tegemist oleks varem kokku lepitud teema käsitlemisega, kusjuures ettevalmistustöösse oleks kaasatud ka asjakohaste riigi institutsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajad. Samuti oleks asjakohane, kui üleriigiline omavalitsuspäev oleks seotud mõne olulise sündmusega riigi või omavalitsuse valdkonnas, mis veelgi tõstaks selle tähendust ja mõju. Järgnevate omavalitsuspäevade sisu osas on praegu erinevaid ettepanekuid, kuid ideed on seni olnud seotud näiteks Narva kui Ida ja Lääne vahelise silla olemuse ja võimaluste avamisele nii Eestis kui ka välismaal. Tartu linnajuhid on valmis kaaluma Eesti IV Omavalitsuspäeva korraldamist ning selle üldiseks teemaks võiks olla näiteks haridusvaldkonna arengud. Pärnu linn näeks ühe võimalusena võtta üldiseks teemaks omavalitsuste ja turismi seosed, Harku valla juhid käsitleks omavalitsuste koostööd jne. Arusaadavalt saaks iga vald ja linn või seotud osapool ise koostöös partneritega valida, millise teemaga oma omavalitsuspäeva tähistada. Loomulik oleks, et nii omavalitsuspoliitikud ja -ametnikud, aga miks mitte ka riigi ja ülikoolide esindajad ning teised huvitatud osapooled leiaks omavalitsuspäeval tee oma kodukohta, külastada mõnda teist sobivat omavalitsust või korraldaks ise ettevõtmisi, mille keskmes omavalitsused ja nende tegevusega seonduv.

Arusaadavalt tõuseks eelnevaga kogu ühiskonna ja ka meedia tähelepanu, mis omakorda aitaks paremini mõista omavalitsuse olemust ning probleeme, samuti nende lahendusteid.

Oluline on tõsta ka ühiskonna teadmisi valdkonnast tervikuna ja koos sellega võimalusi olla kaasatud demokraatlikult toimiva kohaliku võimu tegevusse.

Eelnev on väga oluline osa põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtete paremast realiseerimisest ning kehtiva õiguskorra eesmärgipärasemast toimimisest. Omavalitsuspäev on selge seisukohavõtt, et eelnevad, praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad omavalitsuste ajaloolist tähendust ja samuti suurt rolli ühiskonna tuleviku kujundamisel.

Seega oleks järjepidevuse alusel järgitud professor Jüri Uluotsa 1933. aastal ajakirjas Maaomavalitsus ilmunud artiklis “Omavalitsuste tähtsus Eesti ajaloolisest seisukohast” toodud põhimõtet:

Üks inglise kuulus jurist ütles, et ei ole vägevamat asutust, mis võiks võistelda oma vanaduse, tähtsuse ja mõjukuse poolest sellega, mida esitab endas Inglise parlament. Seda ütlust võib kohandada ka Eestile. Ei ole õiguslikku põhimõtet, mis võiks Eestis võistelda omavalitsuse ideega, vanuselt, pidevuselt ja kasvatuslikult. Eesti omavalitsus on olnud nurgakiviks, millele praegune aeg tugineb.

Kohaliku omavalitsuse roll Eesti riikluse loomises ja arengus on olnud väga suur. Kohaliku omavalitsuse kohta meie omariikluse saavutamisel ja taastamises on märgitud Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes järgnevat:

Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll… Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. Seega sai riik toimiva kohaliku omavalitsuse näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel… 1980. aastate lõpus alanud kohaliku omavalitsuse taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse. Ülemnõukogu 8. augusti 1989. a otsuse kohaselt nähti ette haldusreformi läbiviimine ajavahemikus 1990–1994.

1. oktoobril 1866. aastal jõustus meie avaliku halduse esimene seadus – Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male. Seega möödus 1. oktoobril 2016 150 aastat ajast, kus eestlastel ja lätlastel tekkis üle sajandite võimalus ise hakata oma elu korraldama ja koos sellega looma oma avalikku haldust. See oli hindamatu kool, mis võimaldas luua Eesti Vabariigi ning samuti taastada iseseisvuse. Alates 1. oktoobrist 1990 asuti omavalitsusliku staatuse mõttes taastama Eestis omavalitsussüsteemi – esimestena said ametlikult omavalitsusliku staatuse Muhu vald ning Kuressaare linn. Eelnevat arvestades toimuski 4. oktoobril 2016 Riigikogus Eesti I Omavalitsuspäev. Omavalitsuspäeval märgiti, et Eesti kogukondlik haldus ja hilisem kohalik omavalitsus on olnud vundamendiks, mille kaudu saadi teadmisi ja kogemusi avaliku võimu teostamiseks ja hiljem omariikluse loomiseks ning selle taastamiseks.

Kohaliku omavalitsuse põhimõtet on käsitlenud mitmed tuntud kultuuritegelased, riigimehed, omavalitsusjuhid ja teadlased. Omavalitsuse tähtsusest on rääkinud ka meie ärkamisaja juhid ning seda eriti seonduvalt 1866. aasta kogukonnaseadusega – Makoggukonna Seadus Baltia merre kubermangudele Ria, Tallinna ja Kuramale. Teadaolevalt oli tegemist esimese õigusaktiga, mis andis võimaluse eestlastel ja lätlastel ise oma avalikku elu korraldada. Märgiti, et professor Wolfgang Drechsler on 2003. aastal ilmunud Eessõnas professor P. Schöberi raamatule „Kohalik omavalitsus“ väitnud:

Eesti riik on ajalooliselt välja kasvanud kohalikest omavalitsustest ja eestlased on elanud kogukondlikus iseorganiseerimises kui ühiselu struktuuris sajandeid kauem peaaegu kõigist Euroopa rahvastest.

Eesti I Omavalitsuspäeval osalejad võtsid vastu pöördumise Riigikogu poole, millele kirjutasid alla ka Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse mitmed esindajad, rääkimata omavalitsustegelastest ja valdkonna teadlastest ning resolutsiooni Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja omavalitsusjuhtide poole.

Samuti valmistati ette Eesti II Omavalitsuspäev, mis toimus 26. septembril 2017. Omavalitsuspäev oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning sellega märgiti ära Eesti kohaliku omavalitsuse ja liitude taastamine ning areng perioodil 1989-2017. Ette valmistati ka asjakohane kogumik, kus kajastati omavalitsuste taastamist, tegevust ja arengut ning samuti Omavalitsuspäevaga seonduvat. Kogumiku autoriteks olid nii riigi- ja omavalitsustegelased kui teadlased.

Tänapäeval on omavalitsuste vastutusala kasvamas ning seoses haldusreformiga on ees ootamas uued väljakutsed. Vajalikud on veel mitmed olulised omavalitsusvaldkonna muudatused, mis peaksid tagama ühiskonna demokraatlikuma toimimise ja efektiivsema teenuste kättesaamise. Eelnev vajab eriti suurt koostöötahet nii avaliku võimu erinevate lülide kui ka era- ning kolmanda sektori esindajatega. Eraldi valdkonnaks, kus omavalitsuste roll vajab täpsustamist, on regionaalhaldus ja –areng. Täiesti uus väljakutse on volikogude valimistele 16-aastaste kaasamine.

Eeltoodut iseloomustab ka 23. septembril 2010 Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse Riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlusest Eesti teadlaste ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse liitude ühises ettekandes öeldu: „1990. aastate alguses töötati Eestis välja ja viidi poliitikute koostöö ja rahva aktiivse toetuse tulemusena ellu Ida- ja Kesk-Euroopa ühe autonoomsema ja edukama omavalitsussüsteemi poliitika …“.

Arvestades eelnevat vajab kohalik omavalitsus senisest veelgi suuremat ühiskonna tähelepanu ning kasvava vastutusega koos peaks käima ka tunnustamine ning võimalus kasutada kõiki teid ühiskondliku dialoogi ja teadmiste arendamiseks. Omavalitsuspäeva muutmine riiklikuks tähtpäevaks oleks oluline võimalus omavalitsuste rolli tõstmiseks ühiskonnas ning koos sellega saaks paremini sidustada valdkonna koostööd ja arengut.

Eesti omavalitsused väärivad oma riiklikku tähtpäeva.