Arengustrateegia Valgamaa 2035+ avalikustamine

Valmis on saanud Valga maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu, mis on avalikul väljapanekul kuni järgmise aasta 10. jaanuarini. Kõiki maakonna inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid kutsutakse aktiivselt kaasa mõtlema ja ettepanekuid tegema arengustrateegia avalikustamise protsessi käigus.

Rohkem infot Valga maakonna lehel ehk Eesti lõunaväravas.

E-kodaniku harta

E-kodaniku harta on kodaniku ja avaliku sektori elektroonilise suhtlemise kvaliteedistandard.

2007. aastal auditeeris Riigikontroll avalike teenuste kvaliteeti, analüüsides teenuste osutamise kooskõla hea halduse põhimõtetega ja tegi ettepaneku, et avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks oleks vaja algatada e-kodaniku harta koostamine.

10 aastat hiljem hakati ka tegutsema. Rahvaalgatuse lehel on võimalik teha ettepanekuid, kuidas e-kodaniku põhimõtteid tagada. Eestvedajateks on Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja vabaühenduste liit EMSL.

E-kodaniku põhimõtted on kokku pandud 2008. aastal Riigikontrolli poolt koostatud e-riigi harta alusel, keskendudes e-kodaniku õiguste (mitte e-teenuste osutamise) vaatele.

1. Igaühel on õigus taotleda ja tarbida avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt.
2. Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud ja kuidas tema andmeid kaitstakse.
3. Igaühel on õigus saada infot tema kohta käiva asjaajamise seisu kohta.
4. Igaühel on õigus väikese vaevaga saada infot avalike teenuste ja avalikes huvides küsimuste kohta vastavalt enda huvidele ja vajadustele.
5. Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei saa sundida e-kodanikeks.
6. Igaühel on õigus anda tagasisidet – esitada ideid, ettepanekuid, vastuväiteid – ning osaleda teenuse parendamise protsessis. Samamoodi on igaühel õigus seda protsessi jälgida, sh teiste tagasisidet.
7. Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ja teda ennast puudutavate otsuste tegemisel.

Allikas: E-kodaniku harta loomine, rahvaalgatus.ee

E-harta uuendatud versioon aruteluks, Riigikontroll, 19. september 2017

Loe lisaks:

• Marko Palo: Avaliku teenuse kvaliteedist infoühiskonnas, Riigikontroll, 2008
• E-riigi harta, Riigikontroll, 2008
• E-kodaniku harta töövihik, Matt Poelmans blogi, Versioon 2.2. detsember 2006

 

Kaasamine avalikus sektoris ja vabakonnas

Valminud on uus versioon 2009. aastal ilmunud kaasamise käsiraamatust, nüüd pealkirjaga “Kaasamine avalikus sektoris ja vabakonnas”. Äsja trükikojast tulnud käsiraamatus on kõik peatükid põhjalikumalt läbi kirjutatud, lisades vahepealsete aastatega Eestis ja maailmas tekkinud uut teadmist ja näiteid. Autoriteks on Hille Hinsberg ja Urmo Kübar.

Käsiraamatut kirjutades on eelkõige silmas peetud kaasamist otsuste tegemisel, olgu need siis organisatsiooni või valdkonna strateegiad, arengukavad, tegevusplaanid või eelarved, seaduste või määruste eelnõud, seisukohad või ettepanekud. Esmajoones on nõuanded mõeldud riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikele ning vabaühenduste eestvedajatele, kes kaasamise hea läbiviimise eest vastutavad.

Kokku 15 peatükis räägitakse sellest, mida kaasamine annab, milliseid erinevaid võimalusi selleks on, milleks kohustavad kaasajat seadused ja head tavad. Põhiosas kirjeldatakse näiteid ja jagatakse soovitusi kaasamise läbiviimiseks: kaasamise plaanimiseks, partnerite leidmiseks ja hoidmiseks, kommunikatsiooniks, kaasamismeetodite valimiseks, otsusele jõudmiseks, kaasamise tulemuste hindamiseks jne.

Käsiraamatu teise trüki ilmumist rahastas Riigikantselei ning seda jagatakse tasuta. Trükitud kujul saab käsiraamatut praegu EMSLi kontorist ja Riigikantseleist. EMSLi liikmetele saadetakse käsiraamat posti teel.

Loe värsket käsiraamatut siit

Riigikogu komisjonid vaagisid kodanikuühiskonna arenguid

Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel (9. märtsil) avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamine ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni töö. Arutelu keskendus kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja rahastamisele, kuid ka laiemalt kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.

Meenutades 2002. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, et kodanike kaasamine on demokraatia vältimatu tingimus. „Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhitõde väljendub arusaamas, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist,“ ütles Linde.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul vajaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö selgemat regulatsiooni ja selleks tuleks ta arvates välja töötada kodanikuühiskonna arengu seadus, mis reguleeriks ka Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevust. Kodanikeühendustega lepingute sõlmimisel tuleks ta arvates olla praktiline ja teha leping konkreetsete tegevuste peale, mida on võimalik teostada ühe aasta jooksul, et siis hinnata ka reaalseid tulemusi. Ka leidis Reinsalu, et kodanike õiguskaitse pole piisav ja ühendustel peaks olema õigus kodanike põhiõiguste küsimuses pöörduda otse Riigikohtu poole.

Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kirjeldas kultuurikomisjoni koostööd kodanikeühendustega, tõdedes, et komisjon on ära kuulanud kõik nende poole pöördunud kodanikuühendused ja vajadusel ka ise kutsunud neid oma komisjoni istungile. Kreitzbergi sõnul on ühendusi samas palju ja tuleb väga täpselt määratleda ja kokku leppida, kes mida esindab.

Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.

Kodanikeühenduste esindajad avaldasid arvamust, et uus kodanikeühenduste arengukava aastateks 2011-2014 ei tohi kujuneda deklaratiivseks dokumendiks, vaid see peaks sisaldama reaalseid eesmärke ja olema täidetav.

Tänasel ühisistungil esinesid sõnavõtuga ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler , Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, e-riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni,  Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS juhatuse liige Annika Uudelepp, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam jt.

Riigikogu jätkab antud teema arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010.

Allikas: Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
9. märts 2010

Külademokraatia

Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raportis (lk. 23) peab Komisjon vajalikuks rõhutada alljärgnevat:

1. Külavanema institutsioon on külademokraatia kontekstis äärmiselt oluline, kuid on kehtivas õiguses praktiliselt reguleerimata. See on toonud kaasa „omaloomingut“, mis väljendub vallast-valda väga erinevates käsitlustes ja arusaamades;
2. Mida kaugemale jäävad keskused, seda olulisemaks muutub külavanem;
3. Komisjon möönab, et külavanem, küla eestseisus jt kohaliku külapoliitika küsimused on kohaliku elu küsimused, aga selged üldraamid peab andma seadusega;
4. Komisjon rõhutab, et väär on mõneti isegi arusaadavatel põhjustel kujunenud praktika, kus külaselts on võtnud enesele küla esindusorgani rolli. Küla esindajaks saab olla vaid külaelanike valitud külavanem. Selts ei ole aleviku või küla esindusorgan! Lihtsustatult võiks öelda, et vanem on kogukonna liider ja esindaja, selts aga vanemat toetav ja kogukonna elu edendamisele kaasaaitav majandusstruktuur;
5. Külaseltside rahastamine tuleb viia kindlale alusele (näiteks kindel % laekunud maamaksust), sest nö „nägude“ järgi külaseltside toetamine pärsib külademokraatiat;
6. Külavanemal peab olema kõrval eestseisus, mis koosneb küla erinevate piirkondade esindajatest, kuna ei ole mõeldav, et üks inimene suudab kõigiga suhelda. See ei puuduta väikekülasid, kus elanikke on alla saja. Eestseisuse
   lubamine võimaldab tõsisemalt rääkida ka alevikuvanemast, kus on tihti tuhandeid elanikke ja alevikuvanem üksinda sisuliselt oma tööd teha ei suudagi;
7. Külavanem ei ole ametnik, ega vallavanema käepikendus külas ja temalt tuleb võtta kõik sellised kohustused, mis on omased ametnikule. Kogukonna huvides ja avaliku teenuse kättesaadavuse parandamist silmas pidades võib vallavalitsus sõlmida külavanemaga lepingu teatud avaliku teenuse osutamiseks külavanema poolt kohtadel (teenuse saajale lähemal). Taolistes lepingutes tuleb vältida KOKSi
   § 58 lg 2 sätestatud „vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt lepingu alusel” laia tõlgendust. Selline seaduse sõnastus on juba iseenesest laialivalguv ja
   võimaldab ka ametniku kohustuse panemist külavanemale. Siinkirjutatust eraldi tuleb käsitleda avaliku sektori funktsioonide privatiseerimist (delegeerimist) erasektorile;
8. Tuleb selgelt seadusega reguleerida, et külavanemaks valimine ei anna külavanemale üldvolitust ega õigust esindada küla oma suva järgi kõigis küsimustes. Üksikküsimustes (näiteks konkreetse detailplaneeringu suhtes seisukoha võtmine, vms) peab külaelanike üldkoosolek andma külavanemale erivolituse antud küsimuses esindamiseks.

ARVAMUS

Pole nõus punktidega 7 ja 8. Külavanem peaks olema universaalne ametnik. Kõigepealt peaks ta õppima sotsiaalteadusi (näiteks sotsiaalpoliitikat saab õppida Tartu Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas). Kuna õppkava kõiki teadmisi ei anna, siis peaks lisaks õppima raamatupidamist ja organisatsiooni juhtimistest.  Avalikke teenuseid saab anda inimestele lähemal. See selgitatakse välja kohapeal ja arvestatakse kohalike vajadustega. Külavanem on nii nõustaja kui ka asjaajaja. Ta on OMA, kelle valivad oma küla inimesed (mitte kusagilt vallavalitsusest). Kuna kommunikatsioonijuhtidel puuduvad oskused ja tehnilised võimalused (vastav keskkond katusorganisatsiooni lehel) külakogukondadega suhtlemiseks, siis toimubki meil kommunikatsioon ühesuunaliselt. Infot antakse vallavalitsuselt aga tagasiside on puudulik. Otsuste tegemiseks on vaja KAASATA. Tuletan meelde, et Arnsteinil (1969) on 8 kodanike osaluse tasandit:

1. manipuleerimine;
2. teraapia;
3. teavitamine;
4. konsultatsioon;
5. vaigistamine;
6. partnerlus;
7. delegeeritud võim;
8. kodanike kontroll.

Kaasamise laiem raamistik koosneb kolmest komponendist:

1. informeerimine;
2. huvirühmadega konsulteerimine;
3. huvirühmade osalemine otsusetegemise protsessides.

4. punktis mainitakse, et selts ei ole aleviku või küla esindusorgan ja olen sellega nõus. MTÜ kaudu (kodulehel) saab külavanem organiseerida asjaajamist (kaasata kodanikke) ja loogiliselt peaks tal olema ka ülevaade MTÜ raha asjadest (MTÜ liikmed külas on omaette teema). Minu nägemus on see, et külaseltsidel (tegutsevad külamajas või -toas) on katusorganisatsioon (meil MTÜ Jätkusuutlik Otepää), mis tegutseb mentorprogrammi alusel, et kaasata ja koolitada kõiki külavanemaid ehk kogukonna vedureid. Kuna külavanem ei tohiks olla väljaspoolt koduvalda, siis pean kogukonna arengu konsulente õhumüüjateks, sest kogukonna muresid teab ainult see, kes selles kogukonnas (külas) ise elab. Võiks ometi aru saada, et ainult uuringutega ehk teadusega viime oma elu edasi. Ametnikele soovitan läbida õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) e-kursuse. Ka selles ei pääse kaasamisest.

Hea avalik poliitika, õigus ja haldus on siis head, kui me teame ja suudame faktidele toetudes tõendada, kellele ja miks vaadeldav seaduse säte, määrus või avalik teenus on hea ja kuidas see mõjutab erinevate inimrühmade kulusid-hüvesid ja meie elukeskkonna riske. Kui me koostöös oskame vaadata seaduste rakendamise mõjudele läbi nende mõjualas elavate inimeste, perede, kodanikeühenduste, ettevõtete, omavalitsuste jt „silmade" nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis võib ÕMA saada OMA-ks, inimeste arusaamine, rahulolu ja ka seaduste rakendamine/kehtivus paraneb.

e-Kaasamine kohalikes omavalitsustes

Lugupeetud kodanikuühenduse esindaja/aktiivne kodanik!
Palume Teil isiklikult täita alljärgnev küsimustik projekti „e-Kaasamine kohalikes omavalitsustes“ raames.
Teie vastused aitavad  paremini mõista kodanike e-kaasamise probleeme  Eesti kohalikes omavalitsustes, leida üles parimad näited ning koostada selle põhjal soovitused kohaliku e-demokraatia elavdamiseks.

Projekti teostab e-Riigi Akadeemia, partneritena on kaasatud Siseministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Külaliikumine Kodukant. Projekti  toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel ja kaasrahastab Siseministeerium.

Projekti "e-Kaasamine kohalikes omavalitsustes" (eKKO) küsimustik kodanikeühenduste liikmetele

Allikas: E-Riigi Akadeemia

Loe lisaks:

• Villu Hansen: E-demokraatia kingib tuntuse ja paremad juhid Maaleht 23. aprill 2009
• Teeme ära! Minu Eesti foorum, teema valitsemiskultuur Kuidas muuta olemasolevat ühiskonnakorraldust paremaks? Kas demokraatiale on alternatiivi?