Arengustrateegia Valgamaa 2035+ avalikustamine

Valmis on saanud Valga maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu, mis on avalikul väljapanekul kuni järgmise aasta 10. jaanuarini. Kõiki maakonna inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid kutsutakse aktiivselt kaasa mõtlema ja ettepanekuid tegema arengustrateegia avalikustamise protsessi käigus.

Rohkem infot Valga maakonna lehel ehk Eesti lõunaväravas.

E-kodaniku harta

E-kodaniku harta on kodaniku ja avaliku sektori elektroonilise suhtlemise kvaliteedistandard.

Dokument-2

2007. aastal auditeeris Riigikontroll avalike teenuste kvaliteeti, analüüsides teenuste osutamise kooskõla hea halduse põhimõtetega ja tegi ettepaneku, et avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks oleks vaja algatada e-kodaniku harta koostamine.

10 aastat hiljem hakati ka tegutsema. Rahvaalgatuse lehel on võimalik teha ettepanekuid, kuidas e-kodaniku põhimõtteid tagada. Eestvedajateks on Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja vabaühenduste liit EMSL.

E-kodaniku põhimõtted on kokku pandud 2008. aastal Riigikontrolli poolt koostatud e-riigi harta alusel, keskendudes e-kodaniku õiguste (mitte e-teenuste osutamise) vaatele.

  1. Igaühel on õigus taotleda ja tarbida avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt.
  2. Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud ja kuidas tema andmeid kaitstakse.
  3. Igaühel on õigus saada infot tema kohta käiva asjaajamise seisu kohta.
  4. Igaühel on õigus väikese vaevaga saada infot avalike teenuste ja avalikes huvides küsimuste kohta vastavalt enda huvidele ja vajadustele.
  5. Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei saa sundida e-kodanikeks.
  6. Igaühel on õigus anda tagasisidet – esitada ideid, ettepanekuid, vastuväiteid – ning osaleda teenuse parendamise protsessis. Samamoodi on igaühel õigus seda protsessi jälgida, sh teiste tagasisidet.
  7. Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ja teda ennast puudutavate otsuste tegemisel.

Allikas: E-kodaniku harta loomine, rahvaalgatus.ee

E-harta uuendatud versioon aruteluks, Riigikontroll, 19. september 2017

Loe lisaks:

 

Aruteluseminar „Kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali?“

18. märtsil 2010 toimus Rahvusraamatukogus aruteluseminar. Rahvusraamatukokku ümarlauale kogunes paar tosinat aktiivseslt kodanikuühiskonna asjades kaasarääkijat, et koos vaagida ühenduste e-võimekust ja selle kasvatamise võimalusi.

Infoühiskonna jõuline areng Eestis on viinud meid olukorda, kus Internet mõjutab järjest enam kõiki valdkondi – ka kodanikuühiskonnas toimuvat. Siit ka vajadus teadvustada, kuhu me tänaseks oleme jõudnud ja mida toob tulevik.   Kuidas toimida, et senisest tõhusamalt kasutusele võtta uued võimalused, mis veebis on avanenud kodanikuühenduste eneseteostuseks ja omavaheliseks koostööks? Lühidalt – kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali?

Täpsemalt vaata E-Riigi Akadeemia lehelt.

Riigikogu komisjonid vaagisid kodanikuühiskonna arenguid

Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel (9. märtsil) avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamine ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni töö. Arutelu keskendus kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja rahastamisele, kuid ka laiemalt kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.

Meenutades 2002. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, et kodanike kaasamine on demokraatia vältimatu tingimus. „Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhitõde väljendub arusaamas, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist,“ ütles Linde.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul vajaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö selgemat regulatsiooni ja selleks tuleks ta arvates välja töötada kodanikuühiskonna arengu seadus, mis reguleeriks ka Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevust. Kodanikeühendustega lepingute sõlmimisel tuleks ta arvates olla praktiline ja teha leping konkreetsete tegevuste peale, mida on võimalik teostada ühe aasta jooksul, et siis hinnata ka reaalseid tulemusi. Ka leidis Reinsalu, et kodanike õiguskaitse pole piisav ja ühendustel peaks olema õigus kodanike põhiõiguste küsimuses pöörduda otse Riigikohtu poole.

Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kirjeldas kultuurikomisjoni koostööd kodanikeühendustega, tõdedes, et komisjon on ära kuulanud kõik nende poole pöördunud kodanikuühendused ja vajadusel ka ise kutsunud neid oma komisjoni istungile. Kreitzbergi sõnul on ühendusi samas palju ja tuleb väga täpselt määratleda ja kokku leppida, kes mida esindab.

Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.

Kodanikeühenduste esindajad avaldasid arvamust, et uus kodanikeühenduste arengukava aastateks 2011-2014 ei tohi kujuneda deklaratiivseks dokumendiks, vaid see peaks sisaldama reaalseid eesmärke ja olema täidetav.

Tänasel ühisistungil esinesid sõnavõtuga ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler , Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, e-riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni,  Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS juhatuse liige Annika Uudelepp, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam jt.

Riigikogu jätkab antud teema arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010.

Allikas: Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
9. märts 2010

Tule räägi kaasa kodanikuühiskonna arenguarutelus

Märtsis toimub Riigikogus kodanikuühiskonna arengu arutelu riiklikult tähtsa küsimusena.

Sellele eelneb 9. märtsil traditsiooniline Riigikogu kolme komisjoni (põhiseadus, kultuur ja sotsiaal) ühisistung, kus teevad omapoolsed ettekanded ka kodanikuühenduste esindajad ning kus Riigikogu liikmed siis suure saali aruteluks infot koguvad ja valmistuvad.

Eelmisel nädalal, kui 9. märtsi kuupäev paika sai, arutasime väiksemas ringis kodanikuühenduste, Siseministeeriumi ja Riigikogu inimestega läbi, mis meie meelest võiksid olla olulisemad teemad sel arutelul: kaasamine, ühenduste suutlikkus ja tugistruktuurid, rahastamine ja teenuste üleandmine, kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus ja sotsiaalne ettevõtlus. Lisaks ka üks üldisem teema EKAKi rakendumise ja tulevikuga seotud mõtetest. Igal teemal tuleb umbes kümneminutiline ettekanne kõige olulisemast, mis lähiajal teha tuleks, lisaks valmistame ette kirjaliku ülevaate sellest, mis nende teemade raames 2008-09 olulisemat toimus.
Selles palume ka kõigi teie abi, kes sõna sekka öelda tahavad.
Oleme loonud keskkonna internetis, kus igaüks saab oma mõtteid väljendada ja lugeda, mida teised on arvanud. Aadress on http://editthis.info/emsl/ – kui vajutate seal teid huvitavale teemale, saate lisada oma arvamusi kas siis selle kohta, mida olulist on 2008-09 selle teema juures toimunud, mis oleks olulisemad tegemist vajavad asjad, või siis ka lihtsalt kommenteerida. Selleks tuleb lihtsalt vajutada vastava alapealkirja juures nuppu „edit“.
Kellele see keeruline tundub, võib oma arvamusi saata ka lihtsalt e-posti teel info@ngo.ee. Enne 9. märtsi teeme siin [EMSL-i] listis ka vahekokkuvõtteid, kaugele arutelu jõudnud on.

Jõudu soovides
Urmo
EMSL (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)