Külademokraatia


Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raportis (lk. 23) peab Komisjon vajalikuks rõhutada alljärgnevat:

  1. Külavanema institutsioon on külademokraatia kontekstis äärmiselt oluline, kuid on kehtivas õiguses praktiliselt reguleerimata. See on toonud kaasa „omaloomingut“, mis väljendub vallast-valda väga erinevates käsitlustes ja arusaamades;
  2. Mida kaugemale jäävad keskused, seda olulisemaks muutub külavanem;
  3. Komisjon möönab, et külavanem, küla eestseisus jt kohaliku külapoliitika küsimused on kohaliku elu küsimused, aga selged üldraamid peab andma seadusega;
  4. Komisjon rõhutab, et väär on mõneti isegi arusaadavatel põhjustel kujunenud praktika, kus külaselts on võtnud enesele küla esindusorgani rolli. Küla esindajaks saab olla vaid külaelanike valitud külavanem. Selts ei ole aleviku või küla esindusorgan! Lihtsustatult võiks öelda, et vanem on kogukonna liider ja esindaja, selts aga vanemat toetav ja kogukonna elu edendamisele kaasaaitav majandusstruktuur;
  5. Külaseltside rahastamine tuleb viia kindlale alusele (näiteks kindel % laekunud maamaksust), sest nö „nägude“ järgi külaseltside toetamine pärsib külademokraatiat;
  6. Külavanemal peab olema kõrval eestseisus, mis koosneb küla erinevate piirkondade esindajatest, kuna ei ole mõeldav, et üks inimene suudab kõigiga suhelda. See ei puuduta väikekülasid, kus elanikke on alla saja. Eestseisuse
    lubamine võimaldab tõsisemalt rääkida ka alevikuvanemast, kus on tihti tuhandeid elanikke ja alevikuvanem üksinda sisuliselt oma tööd teha ei suudagi;
  7. Külavanem ei ole ametnik, ega vallavanema käepikendus külas ja temalt tuleb võtta kõik sellised kohustused, mis on omased ametnikule. Kogukonna huvides ja avaliku teenuse kättesaadavuse parandamist silmas pidades võib vallavalitsus sõlmida külavanemaga lepingu teatud avaliku teenuse osutamiseks külavanema poolt kohtadel (teenuse saajale lähemal). Taolistes lepingutes tuleb vältida KOKSi
    § 58 lg 2 sätestatud „vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt lepingu alusel” laia tõlgendust. Selline seaduse sõnastus on juba iseenesest laialivalguv ja
    võimaldab ka ametniku kohustuse panemist külavanemale. Siinkirjutatust eraldi tuleb käsitleda avaliku sektori funktsioonide privatiseerimist (delegeerimist) erasektorile;
  8. Tuleb selgelt seadusega reguleerida, et külavanemaks valimine ei anna külavanemale üldvolitust ega õigust esindada küla oma suva järgi kõigis küsimustes. Üksikküsimustes (näiteks konkreetse detailplaneeringu suhtes seisukoha võtmine, vms) peab külaelanike üldkoosolek andma külavanemale erivolituse antud küsimuses esindamiseks.

ARVAMUS

Pole nõus punktidega 7 ja 8. Külavanem peaks olema universaalne ametnik. Kõigepealt peaks ta õppima sotsiaalteadusi (näiteks sotsiaalpoliitikat saab õppida Tartu Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas). Kuna õppkava kõiki teadmisi ei anna, siis peaks lisaks õppima raamatupidamist ja organisatsiooni juhtimistest.  Avalikke teenuseid saab anda inimestele lähemal. See selgitatakse välja kohapeal ja arvestatakse kohalike vajadustega. Külavanem on nii nõustaja kui ka asjaajaja. Ta on OMA, kelle valivad oma küla inimesed (mitte kusagilt vallavalitsusest). Kuna kommunikatsioonijuhtidel puuduvad oskused ja tehnilised võimalused (vastav keskkond katusorganisatsiooni lehel) külakogukondadega suhtlemiseks, siis toimubki meil kommunikatsioon ühesuunaliselt. Infot antakse vallavalitsuselt aga tagasiside on puudulik. Otsuste tegemiseks on vaja KAASATA. Tuletan meelde, et Arnsteinil (1969) on 8 kodanike osaluse tasandit:

  1. manipuleerimine;
  2. teraapia;
  3. teavitamine;
  4. konsultatsioon;
  5. vaigistamine;
  6. partnerlus;
  7. delegeeritud võim;
  8. kodanike kontroll.

Kaasamise laiem raamistik koosneb kolmest komponendist:

  1. informeerimine;
  2. huvirühmadega konsulteerimine;
  3. huvirühmade osalemine otsusetegemise protsessides.

4. punktis mainitakse, et selts ei ole aleviku või küla esindusorgan ja olen sellega nõus. MTÜ kaudu (kodulehel) saab külavanem organiseerida asjaajamist (kaasata kodanikke) ja loogiliselt peaks tal olema ka ülevaade MTÜ raha asjadest (MTÜ liikmed külas on omaette teema). Minu nägemus on see, et külaseltsidel (tegutsevad külamajas või -toas) on katusorganisatsioon (meil MTÜ Jätkusuutlik Otepää), mis tegutseb mentorprogrammi alusel, et kaasata ja koolitada kõiki külavanemaid ehk kogukonna vedureid. Kuna külavanem ei tohiks olla väljaspoolt koduvalda, siis pean kogukonna arengu konsulente õhumüüjateks, sest kogukonna muresid teab ainult see, kes selles kogukonnas (külas) ise elab. Võiks ometi aru saada, et ainult uuringutega ehk teadusega viime oma elu edasi. Ametnikele soovitan läbida õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) e-kursuse. Ka selles ei pääse kaasamisest.

Hea avalik poliitika, õigus ja haldus on siis head, kui me teame ja suudame faktidele toetudes tõendada, kellele ja miks vaadeldav seaduse säte, määrus või avalik teenus on hea ja kuidas see mõjutab erinevate inimrühmade kulusid-hüvesid ja meie elukeskkonna riske. Kui me koostöös oskame vaadata seaduste rakendamise mõjudele läbi nende mõjualas elavate inimeste, perede, kodanikeühenduste, ettevõtete, omavalitsuste jt „silmade" nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis võib ÕMA saada OMA-ks, inimeste arusaamine, rahulolu ja ka seaduste rakendamine/kehtivus paraneb.