Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel (9. märtsil) avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamine ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni töö. Arutelu keskendus kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja rahastamisele, kuid ka laiemalt kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.
Meenutades 2002. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, et kodanike kaasamine on demokraatia vältimatu tingimus. „Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhitõde väljendub arusaamas, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist,“ ütles Linde.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul vajaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö selgemat regulatsiooni ja selleks tuleks ta arvates välja töötada kodanikuühiskonna arengu seadus, mis reguleeriks ka Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevust. Kodanikeühendustega lepingute sõlmimisel tuleks ta arvates olla praktiline ja teha leping konkreetsete tegevuste peale, mida on võimalik teostada ühe aasta jooksul, et siis hinnata ka reaalseid tulemusi. Ka leidis Reinsalu, et kodanike õiguskaitse pole piisav ja ühendustel peaks olema õigus kodanike põhiõiguste küsimuses pöörduda otse Riigikohtu poole.
Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kirjeldas kultuurikomisjoni koostööd kodanikeühendustega, tõdedes, et komisjon on ära kuulanud kõik nende poole pöördunud kodanikuühendused ja vajadusel ka ise kutsunud neid oma komisjoni istungile. Kreitzbergi sõnul on ühendusi samas palju ja tuleb väga täpselt määratleda ja kokku leppida, kes mida esindab.
Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.
Kodanikeühenduste esindajad avaldasid arvamust, et uus kodanikeühenduste arengukava aastateks 2011-2014 ei tohi kujuneda deklaratiivseks dokumendiks, vaid see peaks sisaldama reaalseid eesmärke ja olema täidetav.
Tänasel ühisistungil esinesid sõnavõtuga ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler , Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, e-riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni, Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS juhatuse liige Annika Uudelepp, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam jt.
Riigikogu jätkab antud teema arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010.
Allikas: Riigikogu pressitalitus
Ülo Mattheus, 631 6352
9. märts 2010
Otepää valla blogi 