Sinu abiga kasvab sajast miljon!

Tegime sajale teadlasele ja ühiskonnategelasele ettepaneku kirjutada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vikipeediasse artikkel ning ootame nende tuules liituma kõiki neid, kes soovivad emakeelse entsüklopeedia tulevikku panustada. Osalemise eeldus on Vikipeedia kasutajakonto ning liituda saab kampaanialehel ja tibusid loetakse emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kampaania lõpuspurt toimub vikilaupäevakul 10. märtsil kl 12‒16 sTARTUp Hubis Raekoja pl 16.

Kampaaniat veavad Tartu Ülikooli Miljon+ algatus ning Wikimedia Eesti.

Eesti keel ja kultuur on olemas, kui nad suudavad käia sammu infoühiskonna arenguga. Vikipeedia on meie ühiselt loodav teadmistepank ja teadmistel põhinevas ühiskonnas on sellel samasugune roll, nagu kunagi oli meie kogemuste ja teadmiste talletamisel rahvaluulel.

Kui Jakob Hurt algatas meie esimesel ärkamisajal ulatusliku rahvaluulekogumise, mis andis olulise panuse Eesti eneseteadvuse ning riikluse kujunemisse, siis tänapäeval on meie käsutuses digitehnoloogia ja selles end koduselt tundvad e-kodanikud.

Ole üks miljonist — kirjuta emakeelepäevaks, 14. märtsiks, artikkel Vikipeediasse ja aita koos meiega algatada uus digitaalne ärkamisaeg! Jah, selle maa keel võib!

Otepää Valla Miljon+ Klubi Facebookis.

Rohkem infot:

• Miljon+

• Vikipeedia:Sajast kasvab miljon

Volikogu liikme tasu ja komisjonide liikmed

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lõike 3 kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest. 23. november 2017 nr 1-6-9 määrusega on volikogu liikmetele makstav hüvitus 150 eurot kalendrikuus. Volikogu esimehele makstakse igakuist hüvitust 50% vallavanema töötasust ja volikogu aseesimehele või aseesimeestele makstakse igakuist hüvitust 25% vallavanema
töötasust. Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused on 7200 eurot kalendrikuus.

Eesti võlts ja näiline kodanikuühiskond täidab riiklikku tellimust

Läinud nädalal avaldasid Tanel Paas ja Berit Teeäär artikli, mis käsitles Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust vabaühenduste rahastamise kohta. Uurimusest selgus, et Eesti kodanikuühiskond sõltub valdavalt riiklikust rahastamisest ning täidab paljuski ka riigi ideoloogilist tellimust. Olukorda lahkavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi.

Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust kommenteerides kirjutavad Paas ja Teeäär, et avaliku raha toel tegutseb Eestis arvukalt kodanikeühendusi, kelle seisukohtadega pole suurem osa ühiskonnast vähimalgi määral nõus.

Riigikogu komisjonid vaagisid kodanikuühiskonna arenguid

Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel (9. märtsil) avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamine ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni töö. Arutelu keskendus kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja rahastamisele, kuid ka laiemalt kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.

Meenutades 2002. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, et kodanike kaasamine on demokraatia vältimatu tingimus. „Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhitõde väljendub arusaamas, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist,“ ütles Linde.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul vajaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö selgemat regulatsiooni ja selleks tuleks ta arvates välja töötada kodanikuühiskonna arengu seadus, mis reguleeriks ka Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevust. Kodanikeühendustega lepingute sõlmimisel tuleks ta arvates olla praktiline ja teha leping konkreetsete tegevuste peale, mida on võimalik teostada ühe aasta jooksul, et siis hinnata ka reaalseid tulemusi. Ka leidis Reinsalu, et kodanike õiguskaitse pole piisav ja ühendustel peaks olema õigus kodanike põhiõiguste küsimuses pöörduda otse Riigikohtu poole.

Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kirjeldas kultuurikomisjoni koostööd kodanikeühendustega, tõdedes, et komisjon on ära kuulanud kõik nende poole pöördunud kodanikuühendused ja vajadusel ka ise kutsunud neid oma komisjoni istungile. Kreitzbergi sõnul on ühendusi samas palju ja tuleb väga täpselt määratleda ja kokku leppida, kes mida esindab.

Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.

Kodanikeühenduste esindajad avaldasid arvamust, et uus kodanikeühenduste arengukava aastateks 2011-2014 ei tohi kujuneda deklaratiivseks dokumendiks, vaid see peaks sisaldama reaalseid eesmärke ja olema täidetav.

Tänasel ühisistungil esinesid sõnavõtuga ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler , Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, e-riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni,  Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS juhatuse liige Annika Uudelepp, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam jt.

Riigikogu jätkab antud teema arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010.

Allikas: Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
9. märts 2010