Projekt „Internet koju“

Lõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojekt.

Kohalike omavalitsuste algatusel ja riikliku sihtfinantseeringu abiga käivitub Tartumaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Valgamaal projekt „Internet koju“.

internet-42583_640 - internet-250Eesmärk on ühendada vähemalt 90% majapidamistest valguskaabliga, mille tulemusena jõuab ülikiire internet koju ja töökohta kõigile soovijatele. Projekti viib ellu kohalike omavalitsuste poolt loodud mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk.

Projekti läbiviimise aluseks on kohalike omavalitsuste koostöö ning tarbijate huvi projektiga liituda. Kui seni on olnud hajaasustusega aladel jaotusvõrgu rajamise üheks peamiseks takistuseks majanduslik mittetasuvus, siis täna on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud rahastada jaotusvõrgu arendamist, mille abil muutub sidevõrkude rajamine majanduslikult teostatavaks. Esimeses etapis on ministeeriumi eelarves perioodil 2018-2019 toetuseks ette nähtud kokku 20 miljonit eurot.

Projekti „Internet koju“ kohta saab lisainfot kodulehelt internetkoju.ee või maakondade projektiga liitunud kohalikest omavalitustest.

ESITA SOOVIAVALDUS LIITUMISEKS (KUNI 31.08.2017)

Allikas: Lõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojektLõuna-Eestis käivitub Baltimaade suurim internetiprojekt. Maaleht, 20. juuni 2017

Loe lisaks: Kiire internet liigub tasapisi metsatalude poole, Postimees, 20. juuni 2017

Uudis valla lehes: ALGATATI PROJEKT “INTERNET KOJU”, otepaa.ee, 26. juuni 2017

Eesti on internetikiiruste edetabelis üllatavalt täbaral kohal, Geenius, 12. august 2017

E-kodaniku harta

E-kodaniku harta on kodaniku ja avaliku sektori elektroonilise suhtlemise kvaliteedistandard.

Dokument-2

2007. aastal auditeeris Riigikontroll avalike teenuste kvaliteeti, analüüsides teenuste osutamise kooskõla hea halduse põhimõtetega ja tegi ettepaneku, et avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks oleks vaja algatada e-kodaniku harta koostamine.

10 aastat hiljem hakati ka tegutsema. Rahvaalgatuse lehel on võimalik teha ettepanekuid, kuidas e-kodaniku põhimõtteid tagada. Eestvedajateks on Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja vabaühenduste liit EMSL.

E-kodaniku põhimõtted on kokku pandud 2008. aastal Riigikontrolli poolt koostatud e-riigi harta alusel, keskendudes e-kodaniku õiguste (mitte e-teenuste osutamise) vaatele.

  1. Igaühel on õigus taotleda ja tarbida avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt.
  2. Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud ja kuidas tema andmeid kaitstakse.
  3. Igaühel on õigus saada infot tema kohta käiva asjaajamise seisu kohta.
  4. Igaühel on õigus väikese vaevaga saada infot avalike teenuste ja avalikes huvides küsimuste kohta vastavalt enda huvidele ja vajadustele.
  5. Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei saa sundida e-kodanikeks.
  6. Igaühel on õigus anda tagasisidet – esitada ideid, ettepanekuid, vastuväiteid – ning osaleda teenuse parendamise protsessis. Samamoodi on igaühel õigus seda protsessi jälgida, sh teiste tagasisidet.
  7. Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ja teda ennast puudutavate otsuste tegemisel.

Allikas: E-kodaniku harta loomine, rahvaalgatus.ee

E-harta uuendatud versioon aruteluks, Riigikontroll, 19. september 2017

Loe lisaks:

 

OTEPÄÄ 900 Matk koos giid Ene Poolandiga

12. aprillil toimus Otepää Kultuurikeskuses ühine filmiõhtu – vaadati lühifilmi „Matk Ene Poolandiga”.
Otepää esmamainimise 900. aastapäeva tähistamise raames korraldati eelmise aasta septembris matk koos tuntud Otepää giidi Ene Poolandiga. Matkarada kulges mööda Otepää vaatamisväärsusi ning mälestisi. Matka filmis üles ja monteeris Otepää Gümnaasiumi abiturient Paul Poderat. Matka korraldaja ja filmi idee autor on Otepää elanik Ene Prants.
Filmiõhtul viibinud Otepää vallavanem Kalev Laul tänas matka korraldajaid ja jäädvustajat. „Isegi kui teada kõiki neid vaatamisväärsusi, mida filmis näidati, on ikkagi huvitav vaadata ja samas kuulda nii mõndagi uut või unustatut,” sõnas Kalev Laul. „Tunnustan kõiki neid, tänu kellele see film Otepääst sündis.”

Külade enesemääramise õigus

Vabaerakonna saadikute nimel andis Küllike Kübarsepp Riigikogu istungil üle aruphouse-163526_640ärimise riigihalduse minister Mihhail Korbile. Teema on külade enesemääramise õigus. Nimelt nii Järva- kui ka Valgamaal on eri külade esindajad korjanud juba eelmise aasta kevadest allkirju, mille eesmärk on anda teada kohalike elanike soovist liituda ühe või teise omavalitsusega. Järvamaal on Ambla ja Kärevete kandi inimesed soovinud liituda Tapa valla suunas. Valgamaal on aga selline omavalitsus nagu Puka vald, kes ei ole suutnud alustada mitte ühegi või ei ole tahtnud alustada ühtegi edukat lõpuleviivat omavalitsusega liitumist ja seal on võtnud Soontaga, Meigaste ja Aakre piirkonna külad kokku ja esitanud oma pöördumised. Kuna omavalitsused – nii Ambla kui ka Puka vald – on vastanud oma küladele eitavalt, siis küsime, kas Vabariigi Valitsusel on tahe tulla küladele appi ja pigem eelistada kohalike soove.

Allikas: Riigikogu, 7. veebruar 2017

Kübarsepp: kohaliku elu mõistlikuks korraldamiseks vajavad külad enesemääramise õigust, Riigikogu, 12. veebruar 2016

Haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) esimene lugemine, Riigikogu, 19. aprill 2017

Telia paneb ADSLi kinni

Telia paneb lähemate aastate jooksul järk-järgult kinni vananenud ADSL-ühendused ning asendab need kas optilise kaabli või ADSLi edasiarendustega ning osad kliendid peavad uue kaabli koju toomise eest ise maksma, kui soovivad kaabliga internetiühendust edasi tarbida, vahendas Geenius Meedia.

Eramajade puhul läheb käiku aga kaks tehnoloogiat, mida Telia erinevates piirkondades pakkuma hakkab.

modem-24894_640Esimene variant on see, et ADSL asendatakse uuema tehnoloogiaga nimega VDSL ja see tähendab, et internetiühendus käib mööda praeguseid vaskkaableid edasi, maksimaalne kiirus tõuseb 100 Mbps juurde nii alla- kui üleslaadimise puhul ning majas sees mingeid kaableid vahetama ei pea. Sel juhul ei pea klient tehnoloogiavahetuse eest midagi maksma, aga võimalik, et tal tuleb välja vahetada modem ja võimalik, et sõltuvalt lepingust see siiski midagi maksab.

Teine variant on see, et ADSL asendatakse optilise kaabliga, vanad vaskkaablid muutuvad kasutuks ning optiline kaabel tuleb tuua tuppa. Sellisel juhul peab klient selle osaliselt ise kinni maksma.

Hajaasustuses saab kasutusele võtta elektripostid

Riigikogu seadustas, et lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge saaks paigaldada sidevõrgu elemente.

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (270 SE). Seadus tagab juurdepääsu lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid. Seni kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Seaduse kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal õigus saada valguskaablivõrgu omanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Allikas: Riigikogu seadustas internetiühenduse parema kättesaadavuse, Riigikogu, 18. jaanuar 2017

 

Otsedemokraatia eelnõu

Sihtasutus Terve Rahvas on välja töötanud eelnõu, mis seadustaks otsedemokraatia ning võimaldaks rahval algatada seaduseelnõusid või rahvahääletusi. Eelnõu järgi oleks seaduseelnõu algatamiseks vajalik 3000 kodaniku toetus ning eelnõu esitamiseks riigikogule tuleks koguda 25 000 kodaniku toetusallkirjad, vahendas “Aktuaalne kaamera“.

Sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu esimees Jaak Valge ütleb, et ühiskonnas on nii-öelda nõue selle järele olemas ja see pole ka hüpe tundmatusse. “Selles mõttes, et sellised võimalused on kümnes Euroopa riigis olemas, kaasa arvatud Lätis ja Leedus.”

Seaduseelnõu riigikokku jõudmiseks on sihtasutusel olemas EKRE toetus.

Tutvu SA Terve Rahvas eelnõuga Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse seadustamiseks.

Eelnõus ette nähtud muudatuste sisseviimine võimaldab referendumite algatamise allpool toodud korra kohaselt.

eelnou-skeem

LÜHENDID:

AR – ALGATUSRÜHM
RK – RIIGIKOGU
RKJ – RIIGIKOGU JUHATUS
PS – PÕHISEADUS
ÕK – ÕIGUSKANTSLER
RH – RAHVAHÄÄLETUS
VVK – VABARIIGI VALIMISKOMISJON
RT – RIIGI TEATAJA

HALLID NOOLED TÄHISTAVAD PROTSESSI LOOGILIST KULGU, PUNASED NOOLED TÄHISTAVAD OTSUSTUSE EITAVAT, ROHELISED JAATAVAT VÄLJUNDIT. PUNANE PUNKTIIRJOONEGA NOOL (10->8) ON SAMUTI EITAVA ISELOOMUGA (ST. EI ÕNNESTUNUD KOGUDA PIISAVAT ARVU ALLKIRJU).

Numbrite selgitused on lahti kirjutatud eelnõus.

Vaata ja loe lisaks meediakajastusi otsedemokraatiast.

EKRE toetaja logo

Soovid oma Facebooki profiili pildile EKRE logo lisada aga ei õnnestu? Proovime teekonna läbida koos.

Juhin tähelepanu, et toetajad saavad lisada ainult rukkilille (suurus muudetav arvutis, mitte mobiilses seadmes). Kõigepealt läheme EKRE toetaja logo aadressile  http://twibbon.com/Support/ekre-toetajad-2. Mobiilsetes seadmetes ei pruugi see töötada ja valmiskujul ehk kohe väikese logo saab aadressilt http://twibbon.com/support/ekre-toetajad (siin ei tohi logo lohistada). Erakonna liikmed saavad logo lisada lehelt http://twibbon.com/Support/ekre-liikmed ja mobiili versiooni http://twibbon.com/support/ekre

Vajuta nuppu “Add to Facebook”.

2Kuna ma ise enam algusest peale läbi teha ei saanud (pilt on Twitteri autoriseerimisest), siis peaks olema siin võimalus, kes näevad selle rakenduse tegevust. Vali siis, et ainult sina. Hiljem saad oma seinal muuta, kes veel seda postitust näevad. Soovitav on siis muuta, et ka sõbrad näevad.

Nüüd võta ära linnuke “Also post a message of suport to my timeline”. Siis ei tohiks mingit jälge su ajajoonele tulla. Nüüd on võimalus valida pilti, mis jääb rukkilille alla. Vali “Change Image”.

Nüüd saad valida, kust pildi võtad. Nupuga “Facebook” saab valida erinevatest FB albumitest. Muuda seda valikut Select album noolest. “Upload” valides saad valida arvuti või muu seadme failide hulgast.

Ja nüüd kõige tähtsam. Rukkikille saab lohistada sobivale kohale (mobiili versioonis ei toimi). Mine hiirega pildi peale ja võta ülevalt vasakust ruudust kinni ja lohista see alla paremale. Seda väikest pilti on ka võimalik nihutada (kursoriks on rist). Kui kõik on nii nagu peab, siis vajuta nuppu “Add the Twibbon to Facebook”.

Siin antakse teada, et Teie Twibbon on lisatud! Teie uus profiili pilt on lisatud Facebooki albumisse Twibbon Fotos. Selle lingiga pole midagi teha, sest Facebook ei luba profiili pildiks otse lisada. Sellele lingile vajutades jõuab otse pildile Facebookis ja saad lisada, kes näevad ja kirjelduse.

Kõige lõpuks tuleb nüüd logoga pilt ka profiili pildiks teha. Mine oma seinale ja kui hiirega lähed profiili pildile, siis saad vajutada “Uuenda profiilipilti”. Otsi üles alajaotus Twibbon Photos ja klikka sellel. Nüüd on võimalus pilti nihutada, et logo ilusasti peale jääks. Liigu rullikuga vasakule, et logo tervikuna pildile jääks.

Kui tahad lisada kommentaari, siis vajuta nuppu “discuss“.

Ja kui oma nägu ei taha FB-s näidata, siis lae üles lihtsalt EKRE toetaja rukkilill valgel taustal või pilt rukkililledest.

rukkilille-pilt-2-2Toetajaid ootame Facbookis EKRE sõprade gruppi ja Otepää suurvalla rahvast gruppi EKRE Otepää osakond. Infot leiad veel lisaks ka kodulehelt Otepää EKRE.

Kui jääd hätta, siis kirjuta sõnum Facebooki.

Koalitsioonil on plaan kaotada Otepää vallavalitsusest ainuke spordiga tegeleva spetsialisti ametikoht

Valimisliit Meie Kodu uudiskiri 09.11.2015.

Sügise alguses kuulutas Otepää vallavalitsus välja avaliku konkursi uue sporditöö spetsialisti leidmiseks. Kuigi konkursi lõpptähtaeg oli 10.oktoober, pole tänaseks vaevutud isegi konkursil osalenud inimesi (meie andmetel osales 9 kandidaati) toimuvast informeerida.

Meieni on jõudnud info, et koalitsioonil (VL Otepää Kodanik, Reformierakond ja IRL) on plaanis vallavalitsuse struktuurist kaotada sporditöö spetsialisti ametikoht, sest konkursile laekusid „ebasobivad“ kandidaadid. Nimelt kandideeris nimetatud ametikohale ka Meie Kodu liige Tanel Ojaste. Selleks, et spordiklubisid eesootavaga natuke kurssi viia, toimus 30.oktoobril vallavalitsuses spordiklubidega nõupidamine, kus sellest põgusalt juttu tehti. Ühtegi konkreetset põhjendust, miks nimetatud ametikoht likvideerida ei esitatud ega antud ka ülevaadet, kuidas hakkab edaspidi sporditöö koordineerimine välja nägema. Koosoleku eesmärgiks tundus olevat spordiklubidele sõnade suhupanek stiilis „teil polegi sporditöö spetsialistist abi ju vaja“.Koosolek lõppes vallavanema jaoks paraku mittesobivas võtmes ehk kõik spordiklubid (v.a 1) andsid mõista, et vallas siiski peaks sporditöö spetsialist olema. Esmaspäevaks 2.novembriks lubati spordiklubidele saata ka koosoleku kokkuvõte (memo), mida tänaseni pole veel tehtud.

Sporditöö spetsialisti teenistuskohustused on näiteks Otepää valla sporditöö arengukava koostamine, uuendamine ja elluviimine; spordiklubide kasvule, arengule ja koostööle kaasa aitamine läbi aktiivse kommunikatsiooni, ümarlaudade korraldamise, vastutuse ja vahendite jagamise; valmistada ette spordivaldkonna otsuseid, eelnõusid ja lepinguid; spordiklubidele toetuste eraldamise protsesside läbiviimine ja kontrolli teostamine toetuse kasutamise üle; spordiürituste aastakalendri koostamine ja pidev avalikkuse informeerimine; valla spordiürituste läbiviimine ning spordiklubide abistamine teiste ürituste läbiviimisel; spordivaldkonna andmete edastamine registritele; spordirajatiste haldamise ja korrashoiu tagamine ning spordirajatiste arendamine ja veel muud väiksemad ülesanded.

Tuletame vallavanemale meelde, et vallavalitsuse tööülesannete jaotamine ja töötajate struktuuri moodustamine on tema pädevuses, mitte koalitsiooni. Sel aastal oli sporditöö spetsialist peamiselt haiguslehel ja selle tulemusena jäid ära mitmed valla meistrivõistlused; maksti spordiüritustele topelttoetusi; pole mingit aruandlust ürituste toimumise kohta; pole spordiklubidelt kogutud andmeid järgmise aasta rajatiste kasutamise soovide kohta; pole informeeritud taotluste esitamise tähtaegade kohta; pole uuendatud spordiregistris andmeid Otepää kohta; valla kodulehe spordisündmuste rubriigis on poolik info ürituste kohta; pole toimunud spordiklubide ümarlaudu jne.

Sporti kui kehakultuuri ja tervist edendavasse valdkonda suhtumine on veel eriti kummaline, kui seda võrrelda kultuuriga – tänasel päeval töötab vallas kultuuri eest vastutav ametnik, lisaks kultuurimajas ka kultuurijuht. Otepää on spordi piirkond ja seetõttu peaks kindlasti ka edaspidi vallas töötama üks spetsialist, kes kogu seda valdkonda koordineerib!

Allikas: Valimisliit Meie Kodu uudiskiri nr. 27

Maavanem algatas järelvalve volikogu otsuse üle

25.06.2015 esitas Marko Koosa avalduse haldusjärelevalve läbiviimiseks Otepää Vallavolikogu 18.06.2015.a otsuse nr. 1-4-46 „Otepää Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine „ ja 18. juuni 2015 nr 1-4-47 “ Otepää Vallavalitsuse kinnitamine“ õiguspärasuse üle ja teha ettepanek Otepää Vallavolikogule ettepanek tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks.

Otepää Vallavolikogul esitada maavanemale järelevalve läbiviimiseks volikogu koosoleku protokoll ja seisukoht hiljemalt seitsmendal päeval pärast maavanema korralduse saamist.

Kantseleil viia läbi järelevalve hiljemalt 20. juuliks 2015.

Maavanema järelevalve algatamine

Otepää 900 – FREEDOM, OTEPÄÄ- ESTONIA! (Festival)

2016. aastal täitub Otepää esmamainimisest 900 aastat. Otepää Vallavalitsus kuulutas välja Otepää 900 tähistamiseks sündmuste ideekonkursi. Konkursile laekus 20 ideed, mis lähevad rahvahääletusele.

Otepää vallavanem Kalev Laul märkis, et laekunud ideed on kõik erinevad ja huvipakkuvad. „Hääletusel enim hääli saanud ideede autoritega võetakse ühendust ja võimalusel alustatakse läbirääkimisi idee elluviimiseks,“ ütles Kalev Laul.

Hääletada saab kuni 25.augustini 2015. Hääletusel enim hääli saanud ideed kuulutatakse välja 1.septembril 2015.  Ideekonkursi auhinnafond on 900 eurot. Otepää 900 programm kestab kogu 2016. aasta ja sel ajavahemikul peaks ka toimuma konkursile esitatud võitnud sündmus.

Tutvu idee-projektiga Feedom ja hääleta selle poolt.

Rock –ooper galakontsert Freedom

Üritus toimub kahel päeval, ajavahemikul 22. juuli – 14. august 2016 (nädalavahetus reede-laupäev täpsustamisel) Otepää esmamainimise 900nda aastapäeva auks. Ürituse õnnestumisel võiks sellest kujuneda iga-aastane kõrgkultuuri üritus Otepääl nimetuse all Freedom Otepää- Estonia (fiest). Osalejad, artistid oleksid Venemaalt- St Peterburgist, Moskvast, Saksamaalt ooperisolistid, rahvusvahelised konkursilaureaadid, tõusvad tähed või olevad tähed.

Hääletada saab SIIN.