Otepää Rahvakogu

Otepää Rahvakogu toimub 23. mail kell 17.45 Otepää Kultuurikeskuses.

Teemad:

  • Otepää linnaruum ja heakord
  • Haridus ja huvitegevus
  • Sotsiaal-, arstiabi, tugiteenused
  • Ettevõtluse võimalused ja vajadused
  • Kaasav juhtimine

Arutelu juhib Märt Treier.

Korraldaja Otepää Kodanik, mis on erakondadeväline kodanikualgatus.

Oma osalusest saad teada anda ja sõpru kutsuda Facebooki lehel.

Riigikogu komisjonid vaagisid kodanikuühiskonna arenguid

Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel (9. märtsil) avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamine ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni töö. Arutelu keskendus kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja rahastamisele, kuid ka laiemalt kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.

Meenutades 2002. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, et kodanike kaasamine on demokraatia vältimatu tingimus. „Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhitõde väljendub arusaamas, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist,“ ütles Linde.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul vajaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö selgemat regulatsiooni ja selleks tuleks ta arvates välja töötada kodanikuühiskonna arengu seadus, mis reguleeriks ka Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevust. Kodanikeühendustega lepingute sõlmimisel tuleks ta arvates olla praktiline ja teha leping konkreetsete tegevuste peale, mida on võimalik teostada ühe aasta jooksul, et siis hinnata ka reaalseid tulemusi. Ka leidis Reinsalu, et kodanike õiguskaitse pole piisav ja ühendustel peaks olema õigus kodanike põhiõiguste küsimuses pöörduda otse Riigikohtu poole.

Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kirjeldas kultuurikomisjoni koostööd kodanikeühendustega, tõdedes, et komisjon on ära kuulanud kõik nende poole pöördunud kodanikuühendused ja vajadusel ka ise kutsunud neid oma komisjoni istungile. Kreitzbergi sõnul on ühendusi samas palju ja tuleb väga täpselt määratleda ja kokku leppida, kes mida esindab.

Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.

Kodanikeühenduste esindajad avaldasid arvamust, et uus kodanikeühenduste arengukava aastateks 2011-2014 ei tohi kujuneda deklaratiivseks dokumendiks, vaid see peaks sisaldama reaalseid eesmärke ja olema täidetav.

Tänasel ühisistungil esinesid sõnavõtuga ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler , Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, e-riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni,  Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS juhatuse liige Annika Uudelepp, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam jt.

Riigikogu jätkab antud teema arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010.

Allikas: Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
9. märts 2010

Tule räägi kaasa kodanikuühiskonna arenguarutelus

Märtsis toimub Riigikogus kodanikuühiskonna arengu arutelu riiklikult tähtsa küsimusena.

Sellele eelneb 9. märtsil traditsiooniline Riigikogu kolme komisjoni (põhiseadus, kultuur ja sotsiaal) ühisistung, kus teevad omapoolsed ettekanded ka kodanikuühenduste esindajad ning kus Riigikogu liikmed siis suure saali aruteluks infot koguvad ja valmistuvad.

Eelmisel nädalal, kui 9. märtsi kuupäev paika sai, arutasime väiksemas ringis kodanikuühenduste, Siseministeeriumi ja Riigikogu inimestega läbi, mis meie meelest võiksid olla olulisemad teemad sel arutelul: kaasamine, ühenduste suutlikkus ja tugistruktuurid, rahastamine ja teenuste üleandmine, kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus ja sotsiaalne ettevõtlus. Lisaks ka üks üldisem teema EKAKi rakendumise ja tulevikuga seotud mõtetest. Igal teemal tuleb umbes kümneminutiline ettekanne kõige olulisemast, mis lähiajal teha tuleks, lisaks valmistame ette kirjaliku ülevaate sellest, mis nende teemade raames 2008-09 olulisemat toimus.
Selles palume ka kõigi teie abi, kes sõna sekka öelda tahavad.
Oleme loonud keskkonna internetis, kus igaüks saab oma mõtteid väljendada ja lugeda, mida teised on arvanud. Aadress on http://editthis.info/emsl/ – kui vajutate seal teid huvitavale teemale, saate lisada oma arvamusi kas siis selle kohta, mida olulist on 2008-09 selle teema juures toimunud, mis oleks olulisemad tegemist vajavad asjad, või siis ka lihtsalt kommenteerida. Selleks tuleb lihtsalt vajutada vastava alapealkirja juures nuppu „edit“.
Kellele see keeruline tundub, võib oma arvamusi saata ka lihtsalt e-posti teel info@ngo.ee. Enne 9. märtsi teeme siin [EMSL-i] listis ka vahekokkuvõtteid, kaugele arutelu jõudnud on.

Jõudu soovides
Urmo
EMSL (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)

Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikeühenduste koostöös?

Valmis uus Praxise poliitikaanalüüs kohalike avalike teenuste delegeerimisest kodanikeühendustele.

Enamik esmatähtsaid avalikke teenuseid osutatakse inimestele kohalikul tasandil. KOV peab leidma võimalused oma elanikele nii seadustega ettenähtud kui vabatahtlikke teenuseid kvaliteetselt osutada ja üks võimalusi selleks on kindlasti koostöö kodanikeühendustega.

Allikas: PRAXISe mõttehommik

Elanike arvu arvestades kõige suuremas mahus avalikke teenuseid delegeerivad KOVd 2008. a andmetel (analüüsi lõpparuanne lk. 32)

 

Omavalitsus

Delegeeritud teenuste
summa

Elanike arv

Deleg. teenuste
summa elaniku
kohta 2008

Palupera Vallavalitsus

1 802 000

1 152

1 564

Paide Linnavalitsus

11 000 000

9 114

1 207

Jõgeva Vallavalitsus

2 857 033

5 101

560

Viimsi Vallavalitsus

8 230 522

15 566

529

Valga Linnavalitsus

6 528 858

14 155

461

 
Vaata ka:

Vabaühenduste manifest kohalikeks valimisteks

Külaselts, mida sa ootad kohalikult omavalitsuselt?
Lähenevad kohalike omavalitsuste valimised on hea aeg mõelda läbi meie, külaseltside ja teiste vabaühenduste ootused tulevastele valla- ja linnavolikogudele ja –valitsustele. Ning mitte üksnes mõelda, vaid ka kirja panna ja kandidaatidele esitada. Seepärast on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) eestvedamisel sündimas vabaühenduste manifest kohalikeks valimisteks. Õigem oleks öelda – manifestid, sest teadagi on ühenduste ootused ja vajadused eri paigus mõnevõrra erinevad. Mõnes kohas on koostöö omavalitsusega parem, mõnes jätab rohkem soovida. Ruumi headeks arenguteks on aga ilmselt kõikjal.

Ärme siis jää lihtsalt lootma, et äkki taipavad kohalikud poliitikud ja ametnikud ise, mida ühendustel vaja ja teevad kõik asjad nagunii ära. Keegi teine meie eest asju ära ei tee. Võtame omakandi ühendused kokku ja arutame läbi, mis on meie ühised huvid, mida kohalik omavalitsus saab omalt poolt ära teha, et ühendused saaksid paremini tegutseda, et koostöö KOVi ja ühenduste vahel oleks tulemuslikum ning elu meie külas, vallas või linnas seeläbi parem. Paneme need mõtted manifestina kirja ning hakkame kohtuma valimistel osalejatega, et ettepanekuid neile tutvustada, neilt tagasisidet saada – ja nõnda siis ka valimispäeval hääletada nende poolt, kes asjast kõige paremini aru saavad.

Lisaks kohalike ühenduste kokkupandud ettepanekutele konkreetselt oma valla või linna tulevastele juhtidele, sünnib manifestile ka üle-eestiline osa, mis koosneb heast valimistavast
(kuidas valimiskampaaniad oleksid eetilised ja sisukad) ning üldistest soovitustest KOVidele ühendustega koostööks. Üle-eestilise osa mustand jõuab neil päevil EMSLi kodulehele
www.ngo.ee/manifest ning ettepanekud selle täiendamiseks on oodatud augusti lõpuni EMSLi juhataja Urmo Kübara e-posti aadressil urmo@ngo.ee.

Samal internetiaadressil saab lugeda ka soovitusi kohaliku osa koostajale, edulugusid Eesti eri paigust ning sinna hakatakse jooksvalt üles panema ka valmivaid kohalikke manifeste, et huvilised saaksid nendega tutvuda ja ehk ka oma valla-linna jaoks mõne uue hea idee leida. EMSL püüab omalt poolt ka nõu anda, mis iganes probleemidega kohapeal kokku puututakse. Kui tunned, et sinu koduvallas või –linnas oleks sellist vabaühenduste ühist manifesti vaja, ning oled valmis sel teemal teiste ühendustega suhtlema, anna palun endast ka EMSLile teada (urmo@ngo.ee või telefon 630 9630) – arutame siis juba konkreetsemalt edasi.
Urmo Kübar, EMSLi juhataja

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant INFOLEHT nr. 17 (134) 25.08.2009

Kes juhib küla?

“Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka” (laulu sõnad)

Vaade Kannistikule Kohalikku omavalitsust juhib vallavanem või linnapea. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu. Algselt oli omavalitsussüsteem kahetasandiline: esmatasand, mida esindasid tolleaegsed küla– ja linnanõukogud ning teine tasand, mida esindasid maakonnavalitsused. Nüüd peaks selle süsteemi juurde tagasi tulema. Tuleks luua külavalitsusüksus (külakeskuses), keda juhib külavanem. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (§ 58. Aleviku- ja külavanem) annab vallale ja külale võimalused küla- või alevikuvanema valimiseks ja ametisse määramiseks.

Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, koolieelsete lasteasutuste, huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside ülalpidamist.  Oleks aeg delegeerida ülesanded madalamale tasemele. Kõigepealt tuleb välja selgitada küla vajadused. Kas vallas on statistikat külade kaupa? Kas vald teab külaelanike tegelikke vajadusi?  Milline on külaelanikkonna koosseis ja struktuur  (demograafiline, haridus, töö)?  Kes on töötud? Mida nad teha oskavad?

Pühajärve küla kaart Alustame ühingu loomisega. Küla peaks olema mittetulundusühing, kellel on oma arengukava. Ühingul peab olema ka koht, kus koos käia ja asjaajamist organiseerida. Infoühiskonnas toimivad avaliku sektori infosüsteemid ühtse tervikuna. Ühtne infosüsteem peab ulatuma külani. See aeg on möödas kui dokumente saadeti “tigupostiga” või viidi isiklikult kohale.

Koostöö vallavalitsusega. Meil peaks olema haldusprogramm, kuhu ametnikud saavad lisada ülesannete nimekirja. Ingliskeelsetes programmides to-do list. Leidsin teadmusjuhtimise keskkonna ToDo tutvustuse. Sooviksin teada saada, millist haldusjuhtimisprogrammi kasutavad meie omavalitsused.

Kuidas kaasata kolmandat sektorit avaliku sektoriga koostööd tegema? See oli ka minu küsimus mõttetalgutel “Minu Eesti”. Kuna ühtset üleriigilist infosüsteemi (haldusprogramm + suhtlusvõrgustik) veel ei ole, siis kasutame neid võimalusi, mis meil hetkel on. Olen nõus olema katsejäneseks IT-lahenduste väljatöötamisel. Meie peres kasvab tulevane IT-spetsialist, kellelt küsin alati kui mingi probleem on. Europarlamendi valimiste eel maadlesime Windows 7-s ID-kaardi rakendustega. Kuigi Windows 7 tuleb turule juba sügisel (varem planeeritust) ei olnud sellele mõelnud ID-kaardi tugi.  Sain vastuseks, et niikaua kui Windows 7 on beetas, puudub meiepoolne ID-kaardi tugi. Tegelikult kasutasime RC-d (Release Canditate- väljalaske kanditaat). Kuidas on võimalik teha koostööd kui valla hallatavatel asutustel ja mittetulundusühingutel puudub koduleht? Kodulehel peaks olema kaasamise lingid ja kodanik valib ise, millist rakendust kasutada tahab. Veebileht on virtuaalne müügiesindaja ja külastatavuse tõstmine on turundusinimeste püha graal (mõte internetist). Komistuskiviks on arvatavasti lehe hostimine. Tasuta kodulehe tegemise võimalusi on mitmeid aga lehte peab “jooksutama” serveris 24/7 (24 tundi päevas/7 päeva nädalas). Sellest järeldus, et küla vajab serverit.

HARIDUS

Riik sulgeb alg- ja põhikoole. STOPP! Lastehoid ja alusharidus peab jääma külasse. Õpetaja peab tulema laste juurde. Samamoodi ka huvihariduse õpetaja (muusika, sport). Kuidas aidata last väljaspool kooli? E-kooli tuleks lisada peale kodu ja kooli veel külakeskus. Probleemseid lapsi saab aidata külakeskuse õpetaja ka väljaspool kooli. Lastevanematel pole aega, võimalusi, oskusi last aidata. Lahendame probleeme küla tasandil.

Arenguvestlus on süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja vahel. See tähendab, et arenguvestlust tehakse peale kooli ka ärisektoris. Arenguvestluse teemadeks on koostöö, motivatsioon, arenemisvalmidus jne. Peale laste on meil ka täiskasvanud, kes tahaksid õppida. Täiskasvanute koolituse seaduse (2009) alusel jaguneb täiskasvanute koolitus tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ja vabahariduslikuks koolituseks. Koostööd tuleks teha Pühajärve Haridusseltsi Rahvakooliga. Õppeasutus eeldab ka raamatukogu olemasolu. Siin peaks tegema koostööd nii Otepää Raamatukogu kui ka Otepää Muusikakooliga. Muusikakoolile pakkusin välja idee “Interaktiivne noodikogu” (digitaalne noodikogu koos muusika kuulamise ja mängimise võimalusega) aga tegemine takerdub raha taha. Ideaalne koostöö toimuks kui ühes hoones oleks muusikakool, spordikool, raamatukogu ja kultuurikeskus, mille ühine nimetaja oleks vaba aja keskus. Külakeskus oleks siis vaba aja ja koolituskeskus. Haritud kodanik oskab tööd teha nii avalikus kui ka ärisektoris. Mõttelõnga võiks üles korjata õppekavade koostajad. Avalikku ja ärisektorit ühendab kolmas sektor (MTÜ-d, SA-d). Kõrgkooli õppekavade tegemisel tuleks arvestada, et see oleks integreeritud mitme teaduskonna vahel. Koostööd võiks teha haridus- sotsiaal- ja majandusteaduskond.

TÖÖ

Pühajärve küla 2 Töö on eesmärgistatud tegevus mingi tarbimisväärtusega produkti valmistamiseks, teenuse osutamiseks või keskkonna korrastamiseks. Mida võiks külas toota? Milliseid teenuseid me vajame või pakume? Kuhu läheb valla kodanik oma muret kurtma? Eks ikka nende juurde, keda ta kõige rohkem tunneb. Külakeskus on ka teavitamis- ja nõustamiskeskus. Aga kuidas äri teha? Olemasolevad vahendid on vaja panna raha teenima. Külakeskuse vahendeid kasutab äriühing majandustegevuseks, et kasumist toetada mittetulundusühingut. Näiteks laagrite, koolituste korraldamine. Äriühing on ka ettevõtlusinkubaator. Aitame ettevõtjal koostada äriplaani, leida partnereid ja toodetele turunduskanaleid. Väikeettevõtja (FIE) seda üksinda ei suuda. Külakeskustel võiks olla ühtne toodetepõhine (omatoodang) andmebaas. Põllumees tahab kasvatada kartulit aga turustada ei saa, sest poes müüakse Poola kartulit. Loome (tulevaste) IT-meestega internetiteenuse (e-turu) ja vastavalt nõudlusele suurendame toodangu mahtu.

Ümbersõnastades kohaliku omavalitsuse mõistet võiks küla– või linnaosavalitsus olla küla- või linnaosavalitsusüksuse – küla või linnaosa – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes külaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades küla arengu iseärasusi.

Kuidas juhtida?

Juhtimist kitsamas tähenduses seostatakse eesmärkide saavutamisega teiste inimeste abil ja teiste kaudu. Johann Olseni ja James Marchi arvates võib ebaselgete eesmärkidega organisatsiooni nimetada koguni organiseeritud anarhiaks.

Prantsuse tööstur ja kirjanik Henri Fayol määratles 1916 aastal viis põhilist juhtimisfunktsiooni. Tänapäeval tuntakse kümmet juhtimisfunktsiooni:

  1. planeerimine – eesmärkide püstitamine ja tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Lühi- ja pikaajaliste tulevikuplaanide koostamine (arengu- ja tegevuskava);
  2. organiseerimine – ülesannete rühmitamine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur;
  3. valitsemine – alluvate juhtimine ja juhendamine;
  4. koordineerimine;
  5. kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide (eemärgid on mõõdetavad) ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus MTÜ põhikirjale.
  6. otsustamine – probleemide ja võimaluste kindlakstegemine ning valimine tegevusvariantide vahel;
  7. mehitamine – õigete inimeste õigele ametikohale (organisatsiooni struktuur) paigutamine, MTÜ liikmete arendamine ja  koolitamine;
  8. suhtlemine – tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja;
  9. motiveerimine – liikmete motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine;
  10. eestvedamine – võime panna teisi inimesi
    innukalt tegutsema teatud suunas. Eestvedamine on tegur, mis seob küla tervikuks ja loob motivatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

Sellised juhtimistegevused nagu planeerimine, organiseerimine ja otsuste tegemine jäävad uinuma nagu nukud kuni liider (külavanem?) päästab inimestes lahti motivatsioonijõu ja juhib neid eesmärgi poole.

Millega juhtida?

Raha antakse põhiliselt neile,  kes oskavad projekte kirjutada. Peale kirjutamist on vaja seda ka juhtida. Projekti saab juhtida veebis veebipõhise projektijuhtimise programmiga. Kahjuks tasuta on vähe ja piiratud võimalustega aga mina leidsin ühe (katsetasin mitmeid). Comindwork’il on tegevuste (tasks) ja tickets’ite töövoo (workflow) diagrammid. Ise saab töövooge (tegevused, mis omavahel seotuna moodustavad osa protsessist) juurde teha. Lisaks sellele on asjaajamiseks cases (asjad), kus kirjavahetust saab pidada soovitud inimestega. Kalendri saab integreerida Google Appsi (majutusteenus, mis võimaldab organisatsioonil kasutada ühe domeeni all (näit. www.otepaa.ee) erinevaid Google’i tooteid). Peale selle on veel blogi ja viki, ülesannete loendid (to-do lists), Gantt’i graafik, mida saab eksportida MS Project’i, failiformaadiks xml. Mida veel tahta? Kahju, et tasuta failihoidla on 20 MB aga kõik muu kaalub selle üles. Probleem tekib ka siis kui mitu projekti teoksil, sest tasuta lubatakse ainult ühte. Kontodega saab ju mängida ja vajadusel saab teha eraldi projektid. Hetkel kohendan (tõlgin, mis võimalik) ühte lehte ja nägema hakkavad ainult need, keda kutsutakse. Aadress on http://pyhajarve.comindwork.com/web2.aspx/DASHBOARD.

Lõpetuseks

Ridala valla edulugu algas 1999. aasta sügisel omavalitsuse eestvõttel. Vallavalitsus koos volikoguga hakkas korraldama ürituste sarja “külast külla”, mille raames sõitsid volikogu komisjonide liikmed ja vallaametnikud küladesse kohtuma sealsete elanikega.

Edasi loe õppematerjalidest “Näiteid ühenduste ja omavalitsuste koostööst“.

Lohu külavanem, kuidas elab sinu küla?

Lohu külavanem ÜLO VOOGLAID:

Minul ei ole küla, olen Lohu küla elanik, samasugune, nagu teised, kellel on vaid Põhiseaduses fikseeritud õigused, kohustused ja vastutus – ei rohkem ega
vähem. Küla ei peeta endiselt omavalitsustasandiks.

Neli-viis aastat tagasi võttis külaliikumine kõvasti hoogu ja menetluses oli koguni külaseadus. Paraku on sotsiaalse regulatsiooni alal võhikud toimetanud
enesekeskselt nii, et riik ja igasugune võim on rahvast aina eemaldunud. Ühetasandilise omavalitsuse “idee” tõttu on riigi pealinn endiselt Tallinn Harju maakonna valla staatuses… Omavalitsus on justkui “õige võimuga” so riigiga opositsioonis, kusjuures riik valvab kiivalt, et kohalik elanikkond ei saavutaks sellist staatust, kus ta saaks reaalselt millegi üle otsustada, et tal tekiks õigus midagi nõuda ja kontrollida. Juttude järgi peaks nagu olema Eesti riik ja oma võim, aga praktikas kukub välja
samamoodi, nagu oli läinud sajandi II poolel – inimene on vahendiks ja tuleb poliitikutel meelde peamiselt paar kuud enne valimisi. Tõsi, vanurid said vallavalitsuselt jõulupaki ja õnnitlused, mille külavanem kohale toimetas.

See osa Lohu küla rahvast, kes on aastaringselt paikne, jaguneb nagu mujalgi neljaks: lapsed, noorukid, keskealised ja vanurid. Kõigil on oma huvid ja vajadused, mured ja rõõmud, aga teistele neist ei räägita kuigi palju.

Kohila valla infoleht jaanuar 2005. Nr. 1 (54)

Kolm olulist sammu:

  1. Peab leidma Suure Eestvedaja!
  2. Vald peab omalt poolt ühendusi ja külasid julgustama! See tähendab, koostama vastavad õigusaktid, et oleks võimalik küla valitseda. Võib olla alustaks küla andmekogu asutamise ja pidamise määrusest. Külavanem peab ju tegelema küla dokumentidega, näiteks MTÜ liikme avaldus. Leidsin määruse eelnõuOtepää valla andmekogude asutamise” 24.01.2002 nr 1-6/3
  3. Külad või seltsid peavad initsiatiivi haarama!

Külavanemaid koolitab Eesti Külaliikumise Kodukant, mis on registreeritud 1997. aastal.  2007. aastal toimus VII Eesti Külade Maapäev (üle-eestiline külade parlament), mille teema oli Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus. Valgamaal nagu tegutsemist ei toimuks, sest Valgamaa Kodukandi Ühenduse kodulehel saab ainult pilti vaadata. Kahju. MTÜ Otepää Külaliikumise Mittetulundusühingust pole kuulnudki. 16. juuni 2005. aasta volikogu otsuses osaletakse asutatavas mittetulundusühingus Otepää Külaliikumise MTÜ aga kuna kodulehte ei ole, siis infot peaks otsima mujalt. “Kui Sind pole veebis, siis pole Sind olemas…”

Meie oleme juba olemas. Kuna MTÜ-d pole veel asutatud, siis hetkel on koduleht isiklikul kontol.

Kui keegi julgeb ja soovib oma arvamust avaldada, siis seda võiks teha suhtlusvõrgustiku Netlogi foorumis, grupis Otepää. Lehel ootab ka küsitlus “Millised on Sinu ootused või lootused selles grupis?

Huvitavat lugemist:

  • Li Fan (Pekingis asuva valitsusvälise Maailma ja Hiina Instituudi direktor ): Hiina rohujuure-demokraatia, Kesknädal, 19. detsember 2001

Pühajärve küla elanik,

Tiia Võttin