Eestikeelne Vikipeedia sai 15-aastaseks

Auhind Wikimedia Eesti Tartu kontoris päev enne üleandmist19. augustil tähistati NO99 teatris piduliku vastuvõtuga eestikeelse Vikipeedia 15. sünnipäeva. Sünnipäeval tunnustati Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsenti Mart Noormad tiitliga „Vikipeedia aasta sõber 2017”. Noorma pälvis tunnustuse eelkõige Miljon+ projekti käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kevadel alanud projekt Miljon+ on suurendanud inimeste teadlikkust Vikipeediasse kirjutamisest. Projekt on ühiskingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks. Miljon+ projektiga on juba liitunud Eesti keeletoimetajate liit, Eesti advokatuur, Swedbank, Eesti maaülikool ja sajad keelehuvilised üle Eesti.

„Vikipeediat ei kirjuta kusagil salapärases instituudis selleks palgatud spetsialistid, Vikipeedia koostamine on kogu eesti rahva ühine asi,“ selgitas Vikipeedis sõbra auhinna saanud Mart Noorma. „Eestikeelse Vikipeedia kvaliteet näitab internetiajastul, kuidas me oma keele eest hoolt kanname ja seetõttu on ka Tartu ülikoolis õppejõud ja üliõpilased võtnud maailma suurima eestikeelse entsüklopeedia toetamise oma südameasjaks.“

„Vikipeedia on stabiilselt arenenud ja oleme viimasel aastal jõudnud akadeemilise tunnustuseni ning soovime koostöös Tartu ülikooliga jõuda 2020. aastaks miljoni eestikeelse artiklini,“ kirjeldab asjade seisu Wikimedia tegevjuht Marta Peebo. „Selle eesmärgi loodame saavutada koostöös partneritega ja kasutades ära tehnoloogia uusi võimalusi. Vikipeedia sõbra auhinna olemegi ellu kutsunud selleks, et tugevdada koostööd teadmiste vaba kättesaadavuse eest seisvate organisatsioonide ja algatustega.“

Eestikeelse Vikipeedia algatasid 15 aastat tagasi prantslane kasutajanimega Kalev ning hollandlane varjunimega Fransvannes. Eestlaste seas hoogustus veebientsüklopeediasse kirjutamine alles aasta hiljem.

Ülemaailmse veebientsüklopeediaga soovitakse luua keskkond, kus igal inimesel oleks võimalik vabalt kätte saada ning panustada inimkonna ühisteadmiste pagasisse. Sellega seoses tutvustati Vikipeedia 15. sünnipäeval Lawrence Lessigi raamatu „Free Culture” eestikeelset tõlget ning Avaliku Omandi manifesti, millele on oodatud alla kirjutama Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv ning kõik ühingud, mille missiooniks on avaliku teabe ja kultuuri levitamine.

Vaba kultuuri digitaalse kättesaadavuse teemadel saab kaasa mõelda 1. – 3. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Open licences, open content, open data: tools for developing digital humanities”, kus lisaks maailmakuulsatele vikipedistidele ja teadlastele võtavad sõna Tartu ülikooli Eesti keele osakonna õppejõud Liina Lindström ja Andres Kimber.

Lisainfo:
Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 737 6127, sirli.zupping@ut.ee
Marta Peebo, WMEE tegevjuht, 52 30 204, marta@wikimedia.ee

Allikas: Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma, Tartu Ülikool, 21. august 2017

E-valijakaart – paberivabalt e-postkasti

e-valijakaart_200p_0Valimiste eel saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele valijakaardi infoga selle kohta, millal ja kus valida saab. Praegu saavad inimesed otsustada, kas valijakaart tuleb paberil valija elukoha aadressile või paberivabalt e-postkasti.

„Siseministeerium soovitab kindlasti paberivaba ehk e-valijakaarti, mis tuleb mugavalt inimese e-postkasti,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Et nii tänavusteks valimisteks kui ka edaspidi saada e-valijakaart, tuleb oma eesti.ee e-posti aadress suunata igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Nii saab edaspidi elektrooniliselt ka teisi olulisi riigi teateid, näiteks infot peatselt aeguvate dokumentide kohta. „Tänavuste valimiste eel saab e-valijakaardi vähemalt 300 000 inimest, kelle eesti.ee aadress on juba isiklikule e-posti aadressile suunatud. Loodame, et see arv kasvab iga päevaga,“ lisas Enel Pungas. Eesti.ee aadressi saab suunata siin ja selleks on vaja leheküljele ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu siseneda.

E-valijakaardiga ei kaasne kohustust e-hääletada, oma hääle võib endiselt anda ka valimisjaoskonnas. Valijakaarti ei pea hääletama minnes kaasa võtma.

Enne valimisi tuleks üle vaadata ka oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Valijale määratakse valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris 15. septembri 2017 seisuga. Kehtivaid elukoha andmeid saab kontrollida eesti.ee portaalis. Kui elukohaandmed on muutunud, saab seal samas esitada elektroonilise elukohateate oma uue aadressiga. Elukohateate võib esitada ka elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohapeal.

Valijakaartide saatmist alustatakse 19. septembrist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 15. oktoobril. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 5. oktoobril ja eelhääletamine jaoskondades 9. oktoobril.

Allikas: Siseministeerium soovitab paberivaba valijakaarti, Siseministeerium, 21. august 2017