Lambert van Nistelrooij: Korralik eluase on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse tõrjutuse peamisi tingimusi

Vaesed kogukonnad võivad edaspidi saada ELi regionaalarengu vahendeid elamute renoveerimiseks ning asendamiseks kõikides liikmesriikides – nii näeb ette kolmapäeval hääletusele tulev määruse eelnõu. "Korralik eluase on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse tõrjutuse peamisi tingimusi," ütles raporti koostanud Lambert van Nistelrooij (EPP, NL).

"Marginaliseeritud kogukondade probleem on paljude jaoks suur mure ja mitte vaid uutes liikmesriikides," seletas van Nistelrooij põhjust, miks laiendati määrust kõikidele liikmesriikidele.

Kuidas aga otsustada, kes on vaene ja kes mitte? Van Nistelrooij seletas: "Komisjon koostab kriteeriumid määrates marginaliseerunud piirkonnad." Aastateks 2007-2013 jagab Regionaalarengu Fond 28 miljardit eurot aastas, millest marginaliseeritud kogukondade elamuprojektidele  läheb maksimaalselt 3%.

Allikas: Euroopa Parlament

Millised on Eesti marginaliseeritud piirkonnad (ääremaad) või kogukonnad (külad)?

Strateegia Säästev Eesti 21 (lk. 25): “Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 – 45%, 2001 – 48,3%, 2002 – 52,8%.” 

Pikaajaliste töötute osakaal 2008. aastal oli 30,9%, 2009. aastal …. Töötuid 3. kvartalis 2009 kokku 102 300, nendest töötuid 12 kuud ja rohkem 28 700, 24 kuud või rohkem 11 500, mitteaktiivseid õppivaid “töötuid” 96 500.

Laenuorjusesse sattunud peresid see määrus kahjuks ei aita.

25.-29.jaanuar 2010 kell 10-14 Ole Kaasas! lühikoolitus SEB Otepää harukontoris

Ole Kaasas! lühikoolitusel saad läbida personaalse lühikoolituse, vastused oma küsimustele ja muud infot e-teenuste, ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamise kohta. Eelnev registreerumine koolitusele ei ole vajalik – mine kohale endale sobival ajal!

Võta kaasa ID-kaart ja PIN-koodid (nii PIN1- kui PIN2-kood)! Kui oled oma ID-kaardi PIN-koodid kaotanud või unustanud, pöördu lähimasse kodakondsus-ja migratsioonibüroo teenindusse või Swedbanki või SEB pangakontorisse. Samas on võimalik kontrollida ning vajadusel uuendada ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalikke sertifikaate – neid vajad Sa täiendkoolituse käigus.

Ootame Sind lühikoolitusele

Kui annad koolitusel digitaalse allkirja, saad kingituse EMT-lt ja osaled loosis! Kõigil koolituse läbinutel on võimalus soetada soodsalt arvuti ja internetiühendus! Vaata lähemalt!

Koolituste ajal saab ID-kaardi PIN-koodid SEB-s tasuta!

Koolitustel osalemine on Sulle tasuta – koolitused toimuvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusel.

TULE 25.-29.jaanuar SEB Otepää harukontorisse (Otepää, Lipuväljak 11) kell 10-14 ja võta osa lühikoolitusest!

ALLIKAS: Ole Kaasas!

.ee domeeni registreerimise reeglid muutuvad 01.02.2010

Alates 01.02.2010 jõustuvad uued reeglid .ee-lõpuliste domeenide registreerimiseks. .ee-lõpuliste domeenide haldamise ning registreerimise korraldamisega hakkab tegelema Sihtasutus Eesti Internet (edaspidi EIS).

Muudatustega antakse võimalus registreerida ühele registreerijale, kes võib olla nii juriidiline kui ka eraisik, mitu domeeni.

Kui tänasel päeval on domeeni registreerimine tasuta, siis alates 1.02.2010 muutub registreerimine tasuliseks:

• registri ja registripidaja vaheline teenustasu on fikseeritud EIS poolt
• registreerijalt küsitav teenustasu ei ole fikseeritud ning kujuneb välja vastavalt turuolukorrale (välja on käidud summa suurusjärgus 300 krooni, kuid .

Domeeni kasutusõigus antakse 12 kalendrikuuks registreerimise kuupäevast ning kasutusõiguse pikendamine toimub vastavalt esitatud taotlusele ning kui on makstud vastav teenustasu.
Turvalisuse kaalutlustel saab EIS õiguse muuta või eemaldada domeene, mis põhjustavad või võivad põhjustada häireid ühises domeeninimede süsteemis.

Vanade domeeninimede ümberregistreerimiseks kehtestatakse üleminekuperiood. Üleminekuperiood algab uute domeenireeglite kehtestamisega (01.02.2010) ja kestab 6 kuud ehk siis 6 kuu jooksul tuleb isikul sõlmida leping registripidajaga, kes omakorda suhtleb registriga.

Külademokraatia

Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raportis (lk. 23) peab Komisjon vajalikuks rõhutada alljärgnevat:

1. Külavanema institutsioon on külademokraatia kontekstis äärmiselt oluline, kuid on kehtivas õiguses praktiliselt reguleerimata. See on toonud kaasa „omaloomingut“, mis väljendub vallast-valda väga erinevates käsitlustes ja arusaamades;
2. Mida kaugemale jäävad keskused, seda olulisemaks muutub külavanem;
3. Komisjon möönab, et külavanem, küla eestseisus jt kohaliku külapoliitika küsimused on kohaliku elu küsimused, aga selged üldraamid peab andma seadusega;
4. Komisjon rõhutab, et väär on mõneti isegi arusaadavatel põhjustel kujunenud praktika, kus külaselts on võtnud enesele küla esindusorgani rolli. Küla esindajaks saab olla vaid külaelanike valitud külavanem. Selts ei ole aleviku või küla esindusorgan! Lihtsustatult võiks öelda, et vanem on kogukonna liider ja esindaja, selts aga vanemat toetav ja kogukonna elu edendamisele kaasaaitav majandusstruktuur;
5. Külaseltside rahastamine tuleb viia kindlale alusele (näiteks kindel % laekunud maamaksust), sest nö „nägude“ järgi külaseltside toetamine pärsib külademokraatiat;
6. Külavanemal peab olema kõrval eestseisus, mis koosneb küla erinevate piirkondade esindajatest, kuna ei ole mõeldav, et üks inimene suudab kõigiga suhelda. See ei puuduta väikekülasid, kus elanikke on alla saja. Eestseisuse
   lubamine võimaldab tõsisemalt rääkida ka alevikuvanemast, kus on tihti tuhandeid elanikke ja alevikuvanem üksinda sisuliselt oma tööd teha ei suudagi;
7. Külavanem ei ole ametnik, ega vallavanema käepikendus külas ja temalt tuleb võtta kõik sellised kohustused, mis on omased ametnikule. Kogukonna huvides ja avaliku teenuse kättesaadavuse parandamist silmas pidades võib vallavalitsus sõlmida külavanemaga lepingu teatud avaliku teenuse osutamiseks külavanema poolt kohtadel (teenuse saajale lähemal). Taolistes lepingutes tuleb vältida KOKSi
   § 58 lg 2 sätestatud „vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt lepingu alusel” laia tõlgendust. Selline seaduse sõnastus on juba iseenesest laialivalguv ja
   võimaldab ka ametniku kohustuse panemist külavanemale. Siinkirjutatust eraldi tuleb käsitleda avaliku sektori funktsioonide privatiseerimist (delegeerimist) erasektorile;
8. Tuleb selgelt seadusega reguleerida, et külavanemaks valimine ei anna külavanemale üldvolitust ega õigust esindada küla oma suva järgi kõigis küsimustes. Üksikküsimustes (näiteks konkreetse detailplaneeringu suhtes seisukoha võtmine, vms) peab külaelanike üldkoosolek andma külavanemale erivolituse antud küsimuses esindamiseks.

ARVAMUS

Pole nõus punktidega 7 ja 8. Külavanem peaks olema universaalne ametnik. Kõigepealt peaks ta õppima sotsiaalteadusi (näiteks sotsiaalpoliitikat saab õppida Tartu Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas). Kuna õppkava kõiki teadmisi ei anna, siis peaks lisaks õppima raamatupidamist ja organisatsiooni juhtimistest.  Avalikke teenuseid saab anda inimestele lähemal. See selgitatakse välja kohapeal ja arvestatakse kohalike vajadustega. Külavanem on nii nõustaja kui ka asjaajaja. Ta on OMA, kelle valivad oma küla inimesed (mitte kusagilt vallavalitsusest). Kuna kommunikatsioonijuhtidel puuduvad oskused ja tehnilised võimalused (vastav keskkond katusorganisatsiooni lehel) külakogukondadega suhtlemiseks, siis toimubki meil kommunikatsioon ühesuunaliselt. Infot antakse vallavalitsuselt aga tagasiside on puudulik. Otsuste tegemiseks on vaja KAASATA. Tuletan meelde, et Arnsteinil (1969) on 8 kodanike osaluse tasandit:

1. manipuleerimine;
2. teraapia;
3. teavitamine;
4. konsultatsioon;
5. vaigistamine;
6. partnerlus;
7. delegeeritud võim;
8. kodanike kontroll.

Kaasamise laiem raamistik koosneb kolmest komponendist:

1. informeerimine;
2. huvirühmadega konsulteerimine;
3. huvirühmade osalemine otsusetegemise protsessides.

4. punktis mainitakse, et selts ei ole aleviku või küla esindusorgan ja olen sellega nõus. MTÜ kaudu (kodulehel) saab külavanem organiseerida asjaajamist (kaasata kodanikke) ja loogiliselt peaks tal olema ka ülevaade MTÜ raha asjadest (MTÜ liikmed külas on omaette teema). Minu nägemus on see, et külaseltsidel (tegutsevad külamajas või -toas) on katusorganisatsioon (meil MTÜ Jätkusuutlik Otepää), mis tegutseb mentorprogrammi alusel, et kaasata ja koolitada kõiki külavanemaid ehk kogukonna vedureid. Kuna külavanem ei tohiks olla väljaspoolt koduvalda, siis pean kogukonna arengu konsulente õhumüüjateks, sest kogukonna muresid teab ainult see, kes selles kogukonnas (külas) ise elab. Võiks ometi aru saada, et ainult uuringutega ehk teadusega viime oma elu edasi. Ametnikele soovitan läbida õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) e-kursuse. Ka selles ei pääse kaasamisest.

Hea avalik poliitika, õigus ja haldus on siis head, kui me teame ja suudame faktidele toetudes tõendada, kellele ja miks vaadeldav seaduse säte, määrus või avalik teenus on hea ja kuidas see mõjutab erinevate inimrühmade kulusid-hüvesid ja meie elukeskkonna riske. Kui me koostöös oskame vaadata seaduste rakendamise mõjudele läbi nende mõjualas elavate inimeste, perede, kodanikeühenduste, ettevõtete, omavalitsuste jt „silmade" nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis võib ÕMA saada OMA-ks, inimeste arusaamine, rahulolu ja ka seaduste rakendamine/kehtivus paraneb.

Kaasamine, innustamine, tunnustamine ja toetamine on osa juhtimisest

Oluline on aru saada, et kõik see, mida me teeme, ei ole juhtimine, kuid on küll ühel või teisel moel juhtimisega tihedalt seotud ja juhtimisest sõltuv ning juhtimist mõjutav. Vaja on teada, et inimesi ei saa juhtida, v.a ennast. Teiste puhul on tähelepanu all valitsemine ja tegevustena käsitleme kõike seda, millest valitsemine sõltub ja mis omakorda valitsemisest sõltub.
Juhtida saab ainult protsesse. Kuna ka protsess on mõiste, mille puhul võib kohata mitmeid tõlgendusi, siis täpsustan ka seda. Protsess on ajalises järgnevuses olevate sündmuste järjepidev jada. Lihtsustatult võib ütelda, et juhtimisega seotud tegevusi on palju. Mõned olulisemad neist on mineviku ja oleviku analüüs. Tuleviku prognoosimine. Tuginedes teadmistele, oskustele, kogemustele ja paljule muule ning vastavalt vajadustele eesmärkide püstitamine ja sihi seadmine. Eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside hankimine ja nende kasutamiseks tingimuste loomine. Inimeste kaasamine ühiseks tegutsemiseks jne, jne. Juhtimine on multikompleksne protsess, mis koosneb põhiprotsessist ja mitmetest haru-, kõrval-, abi-, tugi-, lisaprotsessidest ja võimalik, et ka muudest protsessidest.
See, kui juhitud või alajuhitud on protsessid, milles me osaleme, sõltub sellest, kuivõrd võimekad on inimesed, kes seotud protsessis osalevad. Kas neil on piisav ettenägemis- ja äratundmisvõime. Milline on nende suhtumine seatud eesmärki ja probleemi ehk vastuolusse soovitu ja tegeliku vahel. Kui suur on nende pühendumisvõime ja paljust muustki veel.
Püüdes luua mingit muutust või esile kutsuda arengut, alustame me uut protsessi, mille kulgemist ja tulemuslikkust me oma planeerimise ja tegevusega suuname.

Tervikteksti loe juhtimise kodulehelt juhtimine.ee

20 aastat demokraatlikku võimu Otepääl

Lõike Jaanus Raidali kõnest volikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtul 21.detsembril Otepää Kultuurikeskuses

10. detsembril 1989.a  – 20 aastat tagasi toimusid NSV Liidus esimesed demokraatlikud valimised.

Käivitatud oli Isemajandava Otepää programm IMO. Loodud oli arenduskeskus IMO eesotsas Aavo Raidiga.

Otepäälaste sooviks oli Eesti Vabariigi taasloomine. Ei enamat ega vähemat. Võitlus iseseisvuse eest oli toona väga pingeline, ei usutud et Eesti taasiseseisvuks.

1992. aastast hakkas taasiseseisvunud Eesti looma seadusi, mis detsentraliseeriks Eestis kehtinud Nõukogude juhtimis ja võimuhierarhia.

Oleme jõudnud 21sse sajandisse, maailmas on paljud jõujooned muutunud nii tehnoloogiliselt kui ka inimühiskonna mängureeglites. On tekkinud uued väärtused. Eesti kuulub ÜROsse, Euroopa Liitu, NATOsse ja paljudesse teistesse struktuuridesse ja organisatsioonidesse.

Vabariigi alguspäevil kehtestasime omavalitsused kui „riik riigis“ toimivad üksused, kus on kohalikel poliitikutel väga avar tegutsemisväli – nii nagu Eesti riigi poliitikaski.

Täna kahjuks peab tõdema, et mitte kõik poliitikud, kes on valitud organitesse, ei tegutse kogukonna huvidest lähtuvalt. Negatiivsed sündmused poliitikavallas nii Otepääl, kui ka mujal Eestis, on devalveerinud kohalike kogukondade usku demokraatiasse.

Tervikteksti kõnest saad lugeda valla kodulehelt.

Telefoni- ja internetikasutajate õigused suurenevad

Euroopa Liidu telekommunikatsioonieeskirjadest saavad homsest ametlikud õigusaktid, mis tuleb liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta 2011. aasta juuniks.

Eeskirjad sätestavad Euroopa Komisjoni teatel muuhulgas õiguse vahetada ühe tööpäevaga telefonioperaatorit, säilitades vana numbri. Need suurendavad ka ettevõtete kohustusi tarbijate informeerimisel telekomiteenustest, näiteks nende miinimumkvaliteedist. Lisaks tekib operaatoritele kohustus teavitada kliente, kui nende andmed, sealhulgas andmed telefonikõnede või internetikasutuse kohta, on lekkinud.

Allikas: e24

Euroopa Komisjoni RSS võiks olla kaasaegsem. Näiteks hetkel ei ole IE-s Google Readerisse lisamise linki. Lisaks sellele võiks ju olla võimalik lisada uudis sotsiaalmeediasse, näiteks Facebooki.

Vaata ka:

• Mis on sotsiaalne meedia ja turundamine sotsiaalmeedias?, OKIA blogi, 04.11.2009

PDF-dokumendid levitavad taas viiruseid

Enamik meist kasutab PDF-dokumentide lugemiseks Adobe Acrobat Reader‘it. Äsja jõudis laiema ülduseni teave selle rakenduse järjekordsest veast, mida küberkurjategijad kasutavad oma botnet’idele uute liikemete „värbamisel“. Kuna see turva-auk on seotud JavaScripti toega PDF’des, on viiruste ennetamiseks tõhus meede JavaScript Adobe Readeris üldse välja lülitada. Selleks tuleb Acrobat Readeri seadistuste lehel eemaldada linnuke valiku „Enable Acrobat JavaScript“ eest (seadistuste lehele jõuab Edit -> Preferences -> JavaScript).

Allikas: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Jüri Raidla: Eesti riik – JOKK vs MOKK

25. novembril 2009 toimus TTÜ aulas konverents “Eesti pärast eurot”.

Vaata ettekandeid ja mõttevahetusi videosalvestusena.

—-

Õigusliku ja poliitilise nihilismi vabandamiseks on kasutusele võetud JOKK-i äraspidine käsitlus. Väljend “juriidiliselt on kõik korrektne” on muudetud naeruväärseks, mõistmata, et selline naeruvääristamine on nihilismi enda põhistamise parim atribuut.

Tuleb mõista, et JOKK on elementaarselt ja möödapääsmatult vajalik esmane standard selleks, et mingi otsus või tegu oleks õigusriigis aktsepteeritav. Samas on see standard reeglina ebapiisav, et konkreetne tegu oleks õigusriigis väärikas. Selleks, et riik, kodanik, erakond või kes tahes muu isik oleks väärikas, peab JOKK-ile lisanduma ka MOKK ehk „moraalselt on kõik korras“. Aeg-ajalt jääb tunne, et JOKK-i naeruvääristamise taga pole midagi muud kui moraalituse õigustamine.

—-

Kõik taasiseseisvunud Eesti valitsused ja parlamendi koosseisud on tõestanud oma parandamatut ja pöördumatut võimetust haldusreformi sisu defineerida ja reform läbi viia. Niipea, kui asi hakkab lähenema otsustamisele, loobutakse.

Seega, on aeg pöörduda kõrgema võimukandja poole ja viia 2011. või 2012. aastal läbi rahvahääletus haldusreformi teemal. Kui rahvas ütleb „jah“, kaob ära poliitiline võitlus teemal „teha või mitte teha“, isegi järgmiste valimiste hirm ei peaks olema sel juhul
erakondadele enam probleem. Kui rahvas ütleb „ei“, siis on ka asi selge ja poliitilised soolapuhumised haldusreformi teemal võib mõneks dekaadiks ära unustada. Mõlemad lahendused oleksid riigile ja rahvale odavamad võrreldes praeguse olukorraga.

Allikas: Arengufond

Roheline raamat Euroopa kodanikualgatuse kohta

Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning tugevdatakse eelkõige Euroopa Liidu demokraatlikku ülesehitust. Üheks peamiseks lepinguga kehtestatud uuenduseks on Euroopa kodanikualgatus.

Osalusveebis algas avalik arutelu, mis kestab kuni 11. detsembrini 2009.